Suurettevõtetele kohustuslikuks muutuv kestlikkuse avalik ja auditeeritud aruanne peaks panema liigutama ka neid, kes oma otseste ja kaudsete negatiivsete mõjudega üldse ei ole tegelenud, kirjutab Graanul Investi juhatuse liige ja kestlikkuse valdkonna juht Mihkel Jugaste.
- Graanul Investi juhatuse liige Mihkel Jugaste Foto: Jake Farra
Valitsus kiitis hiljuti heaks 2024. aastast suurettevõtetele kohustuslikuks muutuva kestlikkuse aruande standardi, mis tuleneb Euroopa Komisjoni määrusest. Meie oma ettevõttes näeme, et süsteemne kestlikkusega tegelemine toob päriselt kasu. Kestlikkuse aruanne pole tüütu bürokraatlik kohustus, vaid teekaart, kuidas oma äri tulevikku suunatult edukalt, loodussõbralikult ja kasumlikult arendada.
Meie jaoks pole ESG kohustuse rakendumine 2025. aastal kindlasti "juba", vaid "alles". Oleme jätkusuutlikkuse aruannet vabatahtlikult avaldanud alates 2017. aastast. Enamgi, Graanul Investis on kestlikkuse teema juhatuses ühel pulgal finants- ja tootmisvaldkonnaga ning meil on eraldi meeskond, kes seisab faktilise ja mõõdetava positiivse mõju eest.
Selle ajaga on jätkusuutlikkusest saanud meie tegevuspõhimõtete lahutamatu osa. Osa meie DNAst. Aruandega anname ülevaate grupi kõigi tegevusvaldkondade arengust, tuues välja olulisemad jätkusuutlikkuse näitajad ja saavutused. Kuid see pole asi iseeneses, vaid aitab meil igal aastal paremaks saada ning olla ausas suhtluses nii oma tarnijate, klientide kui ka avalikkusega.
Kestlikkuse aruanne on pälvinud karmi kriitikat
President
Alar Karis: "
Mul on siiani raske mõista, kuidas mahub sellesse selguse ja kindluse mustrisse kuni tuhande andmereaga kestlikkuse aruanne, mida peavad hakkama kord aastas täitma ligi 250 meie suuremat ettevõtet."
(ÄP 24.02.23)
Tallinna Kaubamaja Grupi juht Raul Puusepp: "See on ettevõtetele ebamõistlikult koormav ja detailne. Ja ilmselt me ei suuda seda sajaprotsendiliselt mitte keegi veel aastaid korralikult täita." (ERR, 09.02.23)
Tallinki juht Paavo Nõgene: "Miks me laseme jõustada arutut bürokraatiat, mis toob ettevõtetele kaasa kümnetesse tuhandetesse eurodesse tekkivad kulud ning millega, olgem ausad, ilmselt mitte keegi midagi tarka ega mõistlikku ette ei võta." (ERR, 9.02.23)
ESG avalik ja auditeeritud aruanne peaks lõpuks panema liigutama ka neid, kes oma otseste ja kaudsete negatiivsete mõjudega üldse ei ole tegelenud. Negatiivsed mõjud ei piirdu ju ainult looduskeskkonna ja ettevõtte piiridega. Vähemalt sama tähtis on sotsiaalne pool ning ka tarnijate ja klientide käitumine.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Peame mõtlema sellele, et tõenäoliselt kõik ettevõtted ei ela rohepööret üle ja kõik ei taha sellega kaasa minna, ning see avab uued võimalused nendele, kes elus püsivad, räägib äsja aasta kestliku ettevõtte tiitli võitnud A Le Coqi juht Jaanus Vihand saates "Fookuses: tark tööstus".
Kestlikkuse direktiiviga seotud aruandluskohustuse ees pole põhjust hirmu tunda, rääkisid saates "Äripäeva juhtimiskool" ESG-eksperdid. Nende sõnul ei aeta üleminekuajal rangust ülearu taga ning seni, kuni andmete kättesaadavus on veel ebaühtlane, on täiesti vastuvõetav, et aru antakse sellises mahus, nagu võimalik.
Ühest küljest on rohepööre ettevõtetele ebamugav, sest paljud senised ärimudelid enam ei toimi, teisalt sünnivad muutustega pidevalt uued turud ja võimalused, kirjutab EASi ja Kredexi ühendasutuse juhatuse liige Sigrid Harjo.
Jätkusuutlikumate toodete nõudlus ja ostukõver näitab kiirenevat kasvutrendi, mis motiveerib ettevõtjaid rohevaldkonda investeerima, kirjutab SEB ärisegmendi jätkusuutlikkuse projektijuht Kaie Kriiska.
Äripäeva raadio sisuturundussaade on pühendatud väikeettevõtete konverents-messile Südi 2025, kus jagavad kogemuslugusid väikeettevõtjad. Suurfirmade esindajad annavad nõu finantseerimise, energia-, IT-, tervise- ja personaliküsimustes.