Kestlikkuse direktiiviga seotud aruandluskohustuse ees pole põhjust hirmu tunda, rääkisid saates "Äripäeva juhtimiskool" ESG-eksperdid. Nende sõnul ei aeta üleminekuajal rangust ülearu taga ning seni, kuni andmete kättesaadavus on veel ebaühtlane, on täiesti vastuvõetav, et aru antakse sellises mahus, nagu võimalik.
- PwC ESG-ekspredid Katre Kluust ja Merili Vares. Foto: Kerttu Metsar
Lisaks on kõik töövahendid, põhimõtted ja standardid avalikud ning hästi kättesaadavad. Aegsasti alustades peaks olema ka halduskoormus mõistlikult hallatav, selgitasid ESG-eksperdid Merili Vares ja Katre Kluust saates.
Et kliimaolukorra halvenemist pidurdada, on Euroopa riigid leppinud kokku, et ELis püütakse aastaks 2050 saavutada kliimaneutraalsus. Selle niivõrd ambitsioonika ülesande peamine eeltingimus on see, et majandustegevuses toimuks väga suured muutused. Et need käivituks, peavad ettevõtted ja organisatsioonid hakkama arvestama sellega, mis mõju on nende tegevusel keskkonnale ja ühiskonnale.
Selleks, et Euroopas majandus kliimaneutraalsuse suunas liikuma saada ja et sel rajal ka püsitaks, on EL oma riikidele koostanud äriühingute kestlikkuse direktiivi (CSRD). “Mõju” on selles direktiivis üks põhimõisteid.
Eestis puutub selle direktiiviga otseselt kokku ligi 240 ettevõtet, kuid kaudselt hakkavad direktiivist tulenevat mõju tundma kõik ettevõtjad.
CSRD, mõju ja kestlikkusaruandluse teemadel arutlevad saates ESG-eksperdid Merili Vares ja Katre Kluust.
Nagu saates korduvalt meenutatakse, pole CSRD ja aruandluskohustuse eesmärk üldsegi mitte aruandlus ise, vaid see, et majanduses tekiks oodatud muutused. Kui ettevõtted oma mõjukohad ära tunnevad, tajuvad, mil määral on kliimamuutused neile riskiks või nemad ise kliimale riskiks, on neil võimalus tegevusi ja ärimudeleid korrigeerima hakata. Sedasi saab ettevõte end tuleviku suhtes vastupidavamaks muuta.
Saates osalevad eksperdid juhivad Äripäeva Akadeemias koolitust "CSRD aruandluse mõistmine ja täitmine". Esimene koolitus toimub 6. detsembril.
Saatejuht on Kerttu Metsar.
Kestlikkusaruandlust tehes ei pea ettevõtjad nahast välja pugema
Seotud lood
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
Me ei pea selgitama, et Tesla on elektriauto, Pampersi all mõeldakse mähkmeid või Samsung pakub sulle kodus vajalikke tehnikakaupu, aga kuidas luua brändi, mis kannab endas ettevõtte strateegiat ja kuidas strateegia ettevõttes päriselt tööle panna?
Enesejuhtimine on juhi kõige olulisem roll, kuna mõjutab otseselt tema võimet inimesi juhtida ja mõista. Teadlik enesejuhtimine hõlmab enda tundmaõppimist, emotsioonide reguleerimist ning teadlikkust välistest teguritest, mis võivad meid mõjutada. Kui juht suudab teadlikult juhtida, on tal suurem võime inimesi mõjutada ning elust rohkem rõõmu tunda. Saates vestleb Äripäeva koolituste juht Marianne Lõhmus psühholoogi ja Milttoni muutuste juhtimise nõustaja Eva-Maria Kangroga.
Rahvusvaheline reitinguagentuur S&P Global Ratings
tõstis Freedom24 kaubamärki omava Freedom Finance Europe Ltd. pikaajalist krediidireitingut B-tasemelt B+-tasemele.