Siim Viilukas: emiteerime Tallinna börsile riigikaitse võlakirjad

Näiteks samamoodi on riigivõlakirjad avalikkusele kättesaadavad Lätis ja Leedus. Usun, et Eesti riigivõlakirjad oleksid võrreldes tavaliste laenudega kõvasti populaarsemad, sest paljud eestlased soetaks neid patriootlikel kaalutlustel ning soovist panustada Eesti julgeolekusse. Nende märkimine võiks kujuneda veelgi fenomenaalsemaks kui Enefit Greeni IPO, millest võttis osa üle 60 000 aktsionäri.

Võlakirjade märkimisperioodi saaks ära kasutada, et tõsta inimeste teadlikkust riigikaitsest. Näiteks saab seda teha läbi mõtteõhtute organiseerimise, kus kaitseväelased saavad vastata kodanike ehk tulevaste investorite küsimustele. Samuti korraldada reklaamkampaaniaid, et tõsta Eesti inimeste kaitsetahet ja üldist teadlikkust riigikaitsest.

Lisaks võiks kaitseministeerium anda kodanikele regulaarseid ülevaateid, kuhu nende raha paigutatakse. Samamoodi on börsifirmad kohustatud tegema kvartaalselt. See suurendaks kõvasti Eesti inimeste kaasatust riigikaitsesse ja muudaks kaitseväe tegevuse läbipaistvamaks, sest inimesed saaksid riigikaitse kulukusest parema ettekujutuse.

Võlakirjade emiteerimine tasub ennast majanduslikult ära, kui loome ühiskonda rohkem lisandväärtust, kui on 4%-se laenuraha hind. Kaitseväele relvastuse hankimine välismaalt on kindlasti hädavajalik, kuid see ei tekita Eesti ühiskonda lisandväärtust. Selleks, et Eesti inimesed saaksid rikkamaks, peame rajama kodumaise kaitsetööstuse.

Peaksime kasutama oma kompetentsi edukate tehnoloogiafirmade ehitusest, et hakata arendama kõrgtehnoloogilisi kaitsesüsteeme. Eesti leivanumbriks võiks saada näiteks kuluefektiivsete kamikaze droonide tootmine või küberturbe tarkvara väljatöötamine. Sedasi loome juurde kõrgepalgalisi töökohti ja lisandväärtust, mis õigustaks laenuraha kasutamist.

Eestisse peaks looma Ameerika Ühendriikidele sarnase ökosüsteemi, kus kaitsevägi ning ettevõtted arendavad uusi relvasüsteeme käsikäes ning katsetavad neid pilootprojektides.

Oleme juba mõne sammu selles suunas astunud – Eestis alustas tööd NATO inkubaator DIANA ning kaitseministeerium pakub alustavatele ettevõtetele kuni miljoni eurost toetust, et oma äri käivitada. Siiski kipuvad ettevõtted kasvufaasis välja surema, kuna nad ei suuda leida kliente. Probleemiks osutub, et kõik riigid eelistavad kodumaist toodangut – sakslased ostavad Rheinmetall’ilt, ameeriklased Lockheed Martin’iIt.

Samuti peaks Eesti kaitsevägi eelistama kodumaal tegutsevate firmade toodangu ostmist. Hange võib küll kujuneda 10% kallimaks, kuid toob üle aastate Eestisse juurde kordades rohkem tehnoloogilist lisandväärtust ja kõrgepalgalisi töökohti, millest tekkivat positiivset mõju hankeid korraldades ei arvestata. Samuti annab kodumaine tootmisvõimekus meile julgeolekugarantii, et peame vastu olukorras, kus realiseerub sõjastsenaarium ja vaenlane lõikab läbi tarneahelad.

Nendest kasudest lähtuvalt peaks olema kaitseväe huvides, et meie firmad jääksid kasvades ellu ja seepärast võiks Eesti riigist saada ettevõtete ankurklient, kellega sõlmitakse pikaajalised lepingud tehnika müügiks. See garanteeriks firmadele stabiilsed rahavood ja annaks kvaliteedimärgi, et NATO riik kasutab nende toodangut. Sedasi saaksid nad kaasata kapitali finantsinvestoritelt ja laieneda eksportturgudele.

Emiteerides riigikaitse võlakirjad kogume piisavalt raha, et Eesti kaitsevägi saaks tugevalt relvastuda ja venelaste peast kaoks ära igasugune mõte meid rünnata.

Lisaks arendame kodumaist kapitaliturgu, loome läbi intressitulu rikkust Eesti inimestele ja rajame maailmaklassi kaitsetööstuse, mille abil loome kõrge lisandväärtusega töökohti ja tipptehnoloogiat ekspordiks. Seda kõike tehes muudame Eesti välisinvestoritele taas ahvatlevaks, sest meie geopoliitiline risk on maandatud. Õitseb Eesti majandus ja julgeolek.