Tarmo Tanilas: teeme Narvast Eesti kaitsetööstuse Meka

Peamine Eesti võimalus seisneb suuremat lisandväärtust pakkuva nutika kaitsetööstuse loomises, kus ühendatakse omavahel robootika, tarkvara, sensortehnoloogia ning automatiseerimine. Kui ma oleks agressiivne ja kuuleks riigist, mis arendab ameeriklaste abiga kõrgtehnoloogilist droonitehast, siis ma ei sooviks temaga tüli norima minna.

Narva lähedal on kood/Jõhvi, kus lisaks programmeerimisele saab õpetada küberturvalisust ning robootikat. Ivangorodist Narvale pilku heites peab sealt vastu vaatama NATO õhutõrje süsteemidega varustatud kindlus, mis igasuguse vaenulikkuse eos lämmatab. Eesti poliitikute ülesanne on Euroopa Liidule selgeks teha, et Narva on meie ühine idapiir, mis vajab kollektiivset kaitset.

Sada aastat tagasi elas Narvas veidi enam kui 27 000 inimest ning eestlased moodustasid rahvastikust 67%. Teises maailmasõjas hävinud linn venestati Nõukogude okupatsiooni tingimustes totaalselt.1989. aastal oli Narvas 81 200 elanikku, kellest 85% olid venelased. On piinlik, et kogu taasiseseisvumise perioodi jooksul pole me midagi ette võtnud Narva eestimeelseks muutmisel. Narva elanikest on endiselt pea 85% venelased ning eestlasi oli alla 6%. Eesti kodakondsust omab vaid 49% linna elanikest.

Kui me ei tegele probleemiga, siis hakkab probleem tegelema meiega, muutes meid kurjuse poolt manipuleeritavaks. Sätestame migratsiooniseaduses, et alates aastast 2030 Eesti kodakondsuseta meie riigis enam alaliselt töötada ei saa. See jätab piisavalt aega keeleeksami sooritamiseks ning on Läti elamisloa versioonist leebem.

Muutes Narva eestimeelseks linnaks ning kujundades ta kaitsetööstuse Mekaks lisanduvad piirkonda töökohad ka teistest sektoritest. Eestikeelsele haridusele üleminek paneb pendli taas õiges suunas liikuma. Oleme konkreetsed, tugevad nii majanduses kui sõjanduses ning investoritel pole enam hirmu Eestisse raha investeerida. Edu saab osaks julgetele ning seda kogevad harva need, kes kardavad pidevalt tagajärgi.