Meil on head eeldused mõistlikule hinnaskaalale jõudva taastuvvesiniku tootmise laiendamiseks olemas ja esimeste pilootprojektide läbiviimine hetkel igati asjakohane, kirjutab Keskkonnainvesteeringute Keskuse ekspert Eva-Ingrid Rõõm.
Tõelise vesinikurongi katsetus aastal 2023 Saksamaal Baieris. Foto: dpa/Scanpix
Keskkonnainvesteeringute Keskus avas eelmisel nädalal vesiniku taotlusvooru pea üheksale miljonile eurole ning detsembris sai toetuse neli Eesti vesinikuprojekti kokku 40,5 miljoni ulatuses, mõlemad ELi taaste- ja vastupidavusrahastu toel.
Tikupoisile on asutaja Urmas Johansoni sõnul olnud võimalikud äririskid nii tõusev elektri hind kui ka tulevane neljarajaline Tallinna–Tartu maantee, ent Johansoni sõnul on asjatu olukorra muutumist peljata.
Kuigi transpordis on vesinikusõidukitest ja -mootoritest järjest enam juttu, toimuvad olulised rohepöördele hoogu andvad arengud keemiatööstuses, terasetootmises ja nafta rafineerimistehastes, kus muudatustel on palju suurem mõju, tõdeti saates "Rohepöörde praktikud".
Eestis on üle 23 000 korteriühistu, millest pooltel pole sõlmitud kindlustusleping, mis ühistu hallatavale hoonele tekkinud kahjud hüvitaks, rääkis Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu.