Vladimir Svet: teede ehitamata jätmine pärsib majanduskasvu
Valitsuse retoorika ja tegevus ei lähe kokku. Selmet toetada Eesti majandusarengut taristu parandamisega, investeeringuid hoopis kärbitakse. Tallinnas on lähenemine vastupidine, kirjutab Keskerakonna juhatuse liige Vladimir Svet.
Vladimir Svet on ametist lahkuv Tallinna abilinnapea. Foto: Andras Kralla
Teedeehitus valmistab alati peavalu nii kohalikule elanikule kui ka sellele, kes lihtsalt tahab lahtikaevatud teed pidi oma sihtkohta jõuda. Ei olegi nii oluline, kas liikumisviisiks on auto või ühistransport – ikka tulevad ummikud, müra ja tolm. Kuigi ajalehtede ja portaalide lugejatele meenuvad seoses teede ja tänavate rekonstrueerimisega eeskätt Tallinna uudised, toimub ehitus ka teistes kohtades üle Eesti. Ometi on selle maht selgelt ebapiisav nii liiklusohutuse tagamiseks kui ka majanduse turgutamiseks.
Paljud transpordifirmad on end kinni pannud, paljud raskustes, ning omavahel räägitakse, et kes aasta alguses ära ei lõpetanud, see lõpetab poole aasta pärast.
Maailmas ei ole teada ühtegi arenenud riiki, millel oleks välja arendamata või halvas seisukorras teedevõrk. Asfalditehaste väljasuremine on meie kõigi probleem, kirjutab TREV-2 Grupi juhatuse esimees Sven Pertens vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Eesti peaks sarnaselt teiste Balti riikidega võtma julgemalt vastu otsuseid rajada riiklikke taristuobjekte avaliku- ja erasektori koostööprojektidena (PPP), kirjutab BaltCapi juhtivpartner Peeter Saks.
Kuigi transpordi valdkonna eesmärgid on kõik õiged ja head, pole loodetud tulemusi saavutatud ning raha nende plaanide ellu viimiseks ei paista kuskilt tulevat, kirjutab taristuehituse liidu tegevjuht Tarmo Trei.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.