Kuigi transpordi valdkonna eesmärgid on kõik õiged ja head, pole loodetud tulemusi saavutatud ning raha nende plaanide ellu viimiseks ei paista kuskilt tulevat, kirjutab taristuehituse liidu tegevjuht Tarmo Trei.
- Transpordis jäävadki plaanid plaanideks, kui teede ehitamiseks raha pole. Foto: Andras Kralla
Alustan sissevaadet transpordi mullusesse tulemusvaldkonna aruandesse ilusate sõnadega. Suur eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega. Eesti siht aastaks 2035 on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Enam kui 30 iseseisvusaastaga oleme ehitanud Via Baltical 0 kilomeetrit kiirteed, mis on eeskätt majanduse ja julgeoleku teema, aga paari aasta pärast muutub asi Eesti ja Läti jaoks eriti piinlikuks, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Käesoleval aastal vajab teedeehitus ja -hooldus maanteede korrastamiseks juurde vähemalt sada miljonit eurot, ütles taristuettevõtte Verston uus juht Tarvi Kliimask. Taristuehitus on kallis ja meie riigieelarvest ei piisa, selgitas ta.
Stagneerunud liiklusarenguga riigis süüdistatakse järjest kurjemal toonil pahasid autojuhte, keda tulevat üha rohkem jälgida ja karistada. Ent millal – või kas üldse kunagi – hakatakse mõtlema, et ehk on hoopis senised liiklusohutuse asja ajajad, lähenemised või ressursid ammendunud, küsib Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Keskmise kiiruse uuringu eesmärk on muuta liiklemist ohutumaks, kirjutab transpordiameti liiklusohutuse strateegialoome juht Alo Kirsimäe.
Äripäeva raadio sisuturundussaade on pühendatud väikeettevõtete konverents-messile Südi 2025, kus jagavad kogemuslugusid väikeettevõtjad. Suurfirmade esindajad annavad nõu finantseerimise, energia-, IT-, tervise- ja personaliküsimustes.