Jelena Sulamanidze: riigitüüri pääs vajab eksamit, nagu autoroolgi

Eesti inimese kohustuslik haridustee algab põhikooliga, mille lõpetamisel kontrollitakse teadmisi eksamitega. Gümnaasiumi või kutsekooli astutakse katsetega ja lõpetatakse eksamitega. Ülikooli astutakse ja lõpetatakse eksamitega. Autoga ei tohi sõita, kui ei ole vastavad eksamid tehtud. Kutsetasemeid saavutatakse eksamite ja hindamistega.

Mind on aga alati hämmastunud see, et ühes riigi kõige olulisemas ja kogu ühiskonna otsustavamas valdkonnas tegutsevad inimesed ilma mingisuguste eksamiteta.

Kõige tähtsamad otsuseid riigis tehakse riigijuhtimises: riigikogus ja kohalikute omavalitsuste volikogudes, mille liikmeid valib rahvas.

Mille järgi aga inimesi valitakse? Kohaliku omavalitsuse volikogusse valimiskampaania ühe kandidaadi kirjeldava lõigu järgi ei saa korralikku ülevaadet inimese olemusest, tema pädevusest, võimetest ja tegelikust motivatsioonist olla valitud.

Valijad peaksid tegema korraliku iseseisvat tööd, et kõike kandidaate tundma õppida. Tavaliselt aga minnakse kergemat teed ja valitakse kandidaate nende lubaduste järgi, usu ja usalduse järgi, lootuse järgi ja tihtipeale saabki valitud “põrsas kotis”, kellest peale valimisi pole enam midagi kuulda.

Nii satuvadki volikogudesse ebapädevad “spetsialistid”. Juhitakse alasid, mida ise pole õppinud, ja õpetatakse seda, mida ise ei oska, lammutatakse toimivaid süsteeme ja proovitakse ehitada uusi, aga need ei toimi. Tekib küsimus, kas ja kuidas võiks tõsta volinike kompetentsust?

Pakun selle probleemi lahendamiseks idee riigijuhtimise eksamite süsteemist.

Eesti on parlamentaarne vabariik, milles kõrgeim võim kuulub rahvale, keda esindavad valimistel ja rahvahääletustel valitud isikud. Iga nelja aasta tagant toimuvad valimised riigikogusse ja kohalike omavalitsuse volikogudesse.

Kui lisada olemasolevale valimiste korrale nõudmised sooritada enne valimisi vastava taseme “rahvasaadiku/riigijuhtimise eksam” ning avalikustada tulemused, siis on ehk lootus saada ja koolitada pädevamaid riigi saatuse otsustajaid.

Riigijuhtimise eksamite süsteem võiks koosneda tasemetest: kohalikku volikogusse kandidaadi tasemeeksamid: 1. tase – kohaliku omavalitsuse volikogu kandidaat, 2. tase – kohaliku omavalitsuse volikogu komisjoni liikme kandidaat (eelarve ja majanduskomisjoni liikme kandidaat, sotsiaalkomisjoni, tervishoiukomisjoni, noorsootöö komisjoni, kultuurikomisjoni liikme kandidaat, spordikomisjoni, keskkonnakomisjoni, revisjonikomisjoni liikme kandidaat).

3. tase – kohaliku omavalitsuse volikogu esimehe (ka aseesimehe) kandidaadi eksam juba volikogusse valitud liikmetele. Sarnase tasemete jaotusega võiksid olla eksamid ka riigikogu kandidaatidele.

Millest peaksid koosnema need riigijuhtimise tasemeeksamid, milliseid teadmisi, oskusi, isikuomadusi peaks nõudma ja kontrollima, võiksid otsustada ühiskonna kõige targemad inimesed – teadlased.

Ise võin ainult oletada, et kohaliku omavalitsuse volikogu kandidaadi eksamil lisaks üldistele ja erialastele teadmistele eri valdkondadest ja analüüsivõimele oleks vajalik testida inimeste nii IQ kui ka EQ taset ning samuti inimese psühholoogilist sobivust ja motivatsiooni tagamaid pürgimises kõrgele poliitilisele positsioonile.

Eksamitulemused ei tähendaks veel valimistulemusi, vaid aitaksid valijatel luua kandidaatidest tõepärasema pildi ning kandidaatidel suhtuda suurema vastutusega valitud riigijuhtimise teekonda ja omada ametisse astumisel suuremat pädevust kui praeguse valimiste süsteemi juures. Lisaks ei mõjutaks eksamite sisseviimine praegust erakondliku süsteemi. Küll võiks see mõjutada erakondadesisest kandidaatide järjestust nimekirjas.

Valimiste tulemust võiks mõjutada ka 2. taseme eksami tulemused, millega oleks arvestatud, et varustada tulevast volikogu pädevate kandidaatidega komisjonide moodustamisel. Eksamite teemad (välja arvatud IQ ja EQ testi puhul) võiksid olla kõikidele kättesaadavad ja nõuaksid suurt iseseisvat tööd.

Kohalike volikogude tasemeeksamid peaksid sisaldama küsimusi vastava valla erinevatest valdkondadest (ajaloost, kultuuriloost, haridusest, majandusest jne), mis paneks kandidaate juba enne volikogusse pääsemist tutvuma kõikide valla eripäradega.

On oluline, et kandidaadid õpiksid nägema oma valla eri nähtusi nii kohalikus kontekstis kui ka riigi ja maailma kontekstis ning teaksid ja väärtustaksid valdade eripärasusi. Lisaks üldküsimustele võiks iga kohaliku omavalitsuse kandidaat valida endale meelepärasema suuna (või mitu), mida tunneks veel rohkem süvitsi, ning sooritada kohaliku omavalitsuse volikogu komisjoni liikme kandidaadi eksami, mis sisaldaks spetsiifilisemaid küsimusi vastavalt komisjonide valdkondadele.

Oleks mõistlik, kui just eri valdkondade teadlased paneks paika sellise teadmiste ja oskuste kogumi, mida peaksid riigi juhtimisega tegelevad inimesed omandama ning ilma eksamiteta enam keegi riiki, sh omavalitsust juhtima ei pääseks, nagu see on enesestmõistetav auto juhtimise puhul.