Maksu- ja tolliameti ettepanek pankadelt kord aastas kontokäibe koondsumma saada on leidnud palju vastukaja, kahjuks aga ka selle sisu vääriti mõistmist, kirjutab ameti peadirektor Raigo Uukkivi.
- Maksu- ja tolliameti peadirektor Raigo Uukkivi. Foto: Andras Kralla
Maksuameti ettepaneku järgi küsitaks ettevõtte pangakonto käibe summat aasta kohta. Meie ettepanek ei ole saada detailseid andmeid inimeste ega ettevõtete pangakontol toimuvate tehingute kohta.
Näiteks ettevõttel A on pangas kaks kontot, mille aastane käive on kahe konto peale kokku 100 000 eurot. See on ainuke number, mille pank ettevõtte A kohta maksu- ja tolliametile sihitud andmevahetuse ettepaneku kohaselt edastaks. Selliseid andmeid saab kasutada ettevõtete käibe varjamise tuvastamiseks ning leida üles maksudest kõrvale hoidujad.
Kindlasti ei edastataks infot üksiktehingute kohta ja kindlasti ei saaks maksu- ja tolliamet kõnealuse andmevahetusega võimalust pangakontodel ringi vaadata.
Teised juba teevad
Seotud lood
Selmet minna pankade kaudu kliendiandmete jahile, peaksid maksuamet ja rahandusministeerium otsima viise, kuidas suurendada maksutulu, minemata kodaniku rahakoti kallale, kirjutab endine riigi IT juht ja diplomaat Luukas Ilves (Reformierakond).
Vastuoluline pangakontode seire plaan saab kitsamad piirid: rahandusministri kinnitusel see eraisikuid ei hõlma.
Rahandusminister Mart Võrklaev on lubanud 40 miljoni ulatuses makse paremini kokku koguda. Selle hind on Eesti inimeste ja ettevõtete pangakontodel toimuva info privaatsus.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.