Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: Putin loodab Trumpile ja veel 11 nopet praegusest olukorrast

Suur suvi on peale tulnud ja soodustab lõbusaid puhkusemeeleolusid. Maailm selleks aga põhjust ei anna. Ukraina sõja jätkumine seab ühe enam üles küsimusi, mis panevad paljusid muretsema. Toon tosinkond nopet viimase aja infovoogudest, sh isiklikest jutuajamistest poliitika- ja sõjatarkadega.

Maailmas ja eriti Euroopas tugevneb usk, et Donald Trump võibki tulla novembrikuistel USA valimistel taas võimule. Seepärast tuleb selleks ka valmistuda. Muide, isegi Hollandi peaministri Mark Rutte saamine NATO peasekretäriks on otseselt ajendatud usust tema võimesse saada hakkama Trumpi NATO-sallimatusega.

Trump on olemuselt tehingute mees ja tahab teha „diile“, mida ta enesekindlalt arvab end olevat võimeline tegema kõige paremini maailmas. Seda aga eelistatult mitte multilateraalses, vaid bilateraalses tet-a’-tet formaadis, kus ta on igast üksikust oma partnerist, ka Hiinast ja Venemaast, tugevam.

Seepärast kardetaksegi, et võimule tulles on tal esimeseks huviks just olulisima poliitilise operaatoriga, keda Trumpi hingesugulane Nigel Farage omalt poolt äsja kiitis ja kaitses, elik Vladimir Putiniga kiire diil sõja lõpetamiseks, sundides selleks ukrainlasi läbi abi lõpetamise ähvarduse. See aga tähendaks tegelikult kaotust Ukrainale. Territoriaalset ja ka strateegilis-poliitilist. Lisaks olulist Euroopa positsiooni ja tulevikuperspektiivide nõrgenemist, mida võib veelgi võimendada Trumpi obsessioon Hiina ja Venemaaga kokkuleppe võimaluste suhtes. Lisaks tema mingis vormis NATOst väljatõmbumise või Euroopas USA rolli vähendamisele suunatud võimalikud-kardetud sammud.

Suureks probleemiks tuleb pidada seda, et Lääne juhtriikide seatavad eesmärgid on sõnastatud viisil, mis tippsõjaväelastes tekitavad teatud rahulolematust. Sest nagu ütles üks maailma juhtivaid kindraleid: sõdur vajab selge eesmärgina võitu, mitte mingit ebamäärast kompromissi. Tegelikult eesmärgina räägitakse aga nii ekspertarvamustes kui kõrgetes valitsuskabinettides mitte Ukraina võidust ja Venemaa kaotusest, vaid Venemaa mittevõidust ja Ukraina mittekaotusest. See mõjutab ka tehtavaid poliitilisi valikuid ja praktilisi abistamisotsuseid, millel on riigina hävitussõtta kistud Ukrainale ränk majanduslik hind, aga veelgi enam puhtinimlik, sh massiline elude kaotamise hind.

Hiljuti oli selgelt näha, mis juhtub, kui USA abi Ukrainale viibib, antud juhul siis alanud presidendivalimistega seotud sisepoliitilise kakluse tõttu. Samal ajal suutsid venelased oma sõjatööstuse kiirendatult toimima panna, kasutades nii eri riikide (eesotsas Hiinaga) abi kui ka jätkuvalt suuri sissetulekuid oma toorme ekspordist. Venemaale kehtestatud sanktsioonid pole olnud piisavalt efektiivsed ja on ikka veel ebapiisavad ning nendega pole ühinenud mitmed olulised riigid.

Moskva kasutas abi viibimisest tekkinud võimaluste akent pealetungiks nii Donbassis kui Harkivi suunal, sest totaalses laskemoonanäljas ukrainlastel lihtsalt polnud võimalust oma „lihapealetungide“ suurtest kaotusest mittehooliva Kremli edenemist piisavalt takistada. Selle tulemusena olid ränka ellujäämisvõitlust pidavad ukrainlased tippsõjaväelase äsja kuuldud ehmatava konstateeringu kohaselt vähem kui kahe kuu kaugusel sõjalises mõttes kollapsist.