E-residentsuse eduloo jätkumise tähtsaimaks sõlmpunktiks on tasakaalu leidmine Eesti ärikeskkonna atraktiivsuse kasvatamise ja riskide maandamise vahel, kirjutab programmi riskijuht Oscar Õun.
- “Riikliku kasu kõrval tuleb üha avatumalt arutleda ka e-residentsuse programmiga kaasnevate riskide maandamise üle, eriti kui tahame hoida oma ettevõtluskeskkonna tuleviku väljakutsete valguses jätkuvalt läbipaistva, usaldusväärse ja konkurentsivõimelisena,” kirjutab Oscar Õun. Foto: Erakogu
Eesti on alates e-residentsuse programmi loomisest pea 10 aasta eest, 2014. aasta lõpus, andnud riikliku digitaalse identiteedi 118 000 välismaalasele 185 riigist. Hetkel kehtivaid viieaastase kasutusajaga e-residendi digi-ID kaarte on käibel üle 59 000. Kaartide omanikud on Eesti digiasunikud, kellele oleme usaldanud turvalise juurdepääsu Eesti arenenud e-teenustele, et võimaldada neil digitaalselt dokumente allkirjastada, soodsalt ja mugavalt ettevõtlusega alustada ning oma globaalset äritegevust füüsilisest asukohast sõltumata hallata. Enim on kehtiva digi-IDga e-residente Hispaaniast, Ukrainast ja Saksamaalt.
Seotud lood
Riigi kärbete tõttu vähendas e-residentsuse programm oma turundus- ja müügiosakonna eelarvet, mille pärast kukkus e-residentsuse avalduste number 40 protsenti.
Kuigi e-residendid tõid mullu riigikassasse oma ettevõtetega 67,4 miljonit eurot, siis neid teenindavad ettevõtted teenisid 2022. aastal omakorda 11 miljonit eurot käivet, rääkis Eesti e-residentsuse programmi tegevjuht Liina Vahtras.
Uuenduslikke õigusstruktuure omaks võttes võiks Eesti kujuneda ahvatlevaks rahvusvaheliseks ettevõtluskeskuseks, millel palmide ja liivarannaga pole mingit pistmist, kirjutab Taavi Tammoja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Politsei: me kontrollime e-residentide tausta
Eestis on ettevõtlusega seotud umbes iga kahekümnes Soomes ettevõtluskeelu saanud inimene ja osa neist ettevõtetest tegutseb ka Soomes, kirjutas Yle uudisteportaal.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”