E-residentsuse eduloo jätkumise tähtsaimaks sõlmpunktiks on tasakaalu leidmine Eesti ärikeskkonna atraktiivsuse kasvatamise ja riskide maandamise vahel, kirjutab programmi riskijuht Oscar Õun.
“Riikliku kasu kõrval tuleb üha avatumalt arutleda ka e-residentsuse programmiga kaasnevate riskide maandamise üle, eriti kui tahame hoida oma ettevõtluskeskkonna tuleviku väljakutsete valguses jätkuvalt läbipaistva, usaldusväärse ja konkurentsivõimelisena,” kirjutab Oscar Õun. Foto: Erakogu
Eesti on alates e-residentsuse programmi loomisest pea 10 aasta eest, 2014. aasta lõpus, andnud riikliku digitaalse identiteedi 118 000 välismaalasele 185 riigist. Hetkel kehtivaid viieaastase kasutusajaga e-residendi digi-ID kaarte on käibel üle 59 000. Kaartide omanikud on Eesti digiasunikud, kellele oleme usaldanud turvalise juurdepääsu Eesti arenenud e-teenustele, et võimaldada neil digitaalselt dokumente allkirjastada, soodsalt ja mugavalt ettevõtlusega alustada ning oma globaalset äritegevust füüsilisest asukohast sõltumata hallata. Enim on kehtiva digi-IDga e-residente Hispaaniast, Ukrainast ja Saksamaalt.