Kadri-Ann Kertsmik: keskkonnasäästlik ehitus pole üksnes süsinikujalajälje hindamine
Ehitussektor on viimaste aastatega teinud läbi hüppelise arengu ning keskkonnasäästlikkus tõusnud prioriteediks. Kuid seejuures kipub ununema, et säästlikkus on enamat kui süsinikujalajälg, kirjutab RKASi hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht ja Tallinna Tehnikaülikooli nooremteadur Kadri-Ann Kertsmik.
“Jätkusuutlike hoonete arendamine eeldab eelkõige mõttemuutust tellijate poolelt. Tellijad, kes seavad eesmärgiks pikaajalised väärtused ja säästlikkuse, suudavad rajada hooneid, mis pakuvad pikaajalist terviklikku kasu,” kirjutab RKASi hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht Kadri-Ann Kertsmik. Pilt on illustreeriv. Foto: Andras Kralla
Keskkonnasäästlikkus on muutumas ehitussektori lahutamatuks osaks. Üle kogu Euroopa levivad suundumused hoonete rajamisel ja haldamisel on juurutanud kinnisvara- ja ehitussektorisse uued väärtused, mis peegelduvad igas uues arenduses või ka renoveerimisprojektis.
Saksamaalt ja Soomest plastjäätmeid importiva ettevõtte Neular juht Ilo Rannu ütleb, et kultuur algab prügikastist. Tema sõnul teevad mõne naabri jäätmed Eesti prügikastide sisule silmad ette.
Mitteeluhoonete renoveerimismahud kasvavad ja keskkonnasääst toob kaasa vajaduse renoveerimisel rohkem lähtuda konkreetse objekti eripäradest, märgivad saates „Kinnisvaratund“ Riigi Kinnisvara esindajad.
Novembris Mustamäel valmiv Lidli uus kauplus ehitati valmis esialgu planeeritust 15% soodsama hinnaga, rääkis arendusettevõtte Eesti Talleks juhataja Jaano Vink.
Lao- ja tootmispindade turul on tänavuse aasta jooksul toimunud märkimisväärne langus, kuid uue aasta esimeses pooles ootab ees turu stabiliseerumine, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Investeeringud kestlikesse lahendustesse hõlmavad enamat, kui oleme seni harjunud mõtlema, rääkis LHV jaepanganduse ettevõtete finantseerimise osakonna juht Marko Kiisa.