Meie ühiskonnal on fosforiidisõja trauma. Aga trauma puhul me ju ei unista sellest, et tardume igipõlisesse ohvri rolli, kirjutab füüsik ja ettevõtja Andi Hektor.
Füüsik ja ettevõtja Andi Hektor. Foto: Liis Treimann
Viimasel paaril kümnendil on Eesti jõukus kiirelt kasvanud. Kas aga kasv on olnud piisav, et toime tulla olukorraga, kus kaitse- ja sotsiaalkulutused ühe töötava inimese kohta väga kiirelt paisuvad? Kas saaks abi kohalikust keskkonnaressursist, et sealt midagi näpistada keerulises olukorras?
Eesti tahab hakata kaevandama kõike, mida kaevandada tasub, riik teeniks iga aasta sadu miljoneid eurosid ning kaevanduste lähistel elavad inimesed saaksid talumistasu.
Üldistades saab öelda, et Lääne-Virumaal on omavalitsused ettevõtjasõbralikud, lausus erinevatesse Eesti piirkondadesse kauplusi rajanud ja sellega kaasneva bürokraatiaga kokku puutunud OG Elektra omanik Oleg Gross.
Arvestades hääleka vähemuse kasvanud võimalusi mõjutada avaliku arvamuse protsesse ja seeläbi suunata otsuseid, tuleb võimalik fosfaatkivimi (fosforiidi) kaevandamine Eestis toestada faktidel põhineva argumentatsiooniga, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kuigi laevandussektoris on regulatsioonide hulk muret tekitavalt suur ja uue põlvkonna lahendusi kütuse tarbimisel pole, on Tallink pühendunud olemasolevate süsteemide parendamisele ja toonud sõitma ka uusi aluseid, ikka selleks, et CO₂jalajälge vähendada.