Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: milline oleks rahu hind?

Saabunud on juba kolmas sõjatalv Ukrainas. Vene agressioon jätkub ja maailm valmistub uue USA presidendi tulekuks, kelle suust on tänaseks kõlanud üksjagu ehmatavaid avaldusi nii majanduse kui ka julgeoleku teemadel.

Ukrainlastel aga on seis sõjas keeruline ja teda sunnitakse ilmselt ebasoodsasse vaherahusse ja läbirääkimistesse.

Kuni novembrikuiste presidendivalimisteni USAs leidis administratsioon, et paati ei tohi kõigutada ja igaks juhuks ukrainlastele kaugmaarelvi ja üldse relvaabi eriti intensiivselt anda ei tohi.

Seejuures kõlas ka väide, et kaugmaarelvade andmisel polevat liiga suurt mõtet ning üleüldse polevat arsenalidest enam liiga palju võtta. Valimiste järel aga, kui demokraatidel pole enam midagi kaotada, on Washington asunud kiirkorras Kiievile abi osutama. Nii relvade kui rahaga.

President Joe Biden on andnud ametlikult käsu anda enne Trumpi ametisse asumist 20 jaanuaril nii palju kui võimalik sõjalist abi nn PDA elik presidendi eriõiguse mehhanismi kaudu, mille suurus on väidetavasti vähemalt 4,2 miljardit dollarit. Teistel andmetel veelgi enam.

Pea iga nädal tuleb teateid järjekordsetest abipakettidest, millega tarnitakse palju sõjatehnikat, aga veelgi enam on rõhk erineval sõjamoonal, kaasa arvatud paljuräägitud ATACMS. Iseasi, kas enam järelejäänud aja jooksul jõutakse see kõik ukrainlasteni toimetada puht logistilistel põhjustel.

Seda enam, et eeldatakse suhteliselt üksmeelselt, et Donald Trump ametisse asudes koheselt ka abi katkestab, et sundida ukrainlasi neile ebasoodsatel tingimustel läbirääkimistesse Vene agressoriga. Samas Kongress ei kinnitanudki uue rahandusaasta eelarvesse administratsiooni küsitud 26 miljardi dollarist abipaketti.