Vaimse tervise probleemid on seotud üheksa teaduslikult tõestatud põhjusega, mis viitavad katkenud sidemetele. Nende lahendamine peab olema süsteemne ja praktiline, kirjutab Diana Gurimski arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

- “Ühiskonnas on palju toimivaid depressiivikuid ja sõltlasi – inimesi, kes kannatavad vaikselt, samal ajal kui nad jätkavad oma igapäevaelu, töötavad, hoolitsevad pere eest ja püüavad väliselt jätta muljet, et kõik on korras,” kirjutab Diana Gurimski. Foto: Erakogu
Eestis räägitakse pidevalt majanduskasvust, innovatsioonist ja uue põlvkonna võimalustest viia riik järgmisele tasemele. Meie tulevik olevat noorte kätes. Kuid mida teha siis, kui need noored on kurnatud, vaimselt väsinud ja elavad pidevas stressis?
Viimased statistikaandmed näitavad, et 20% Eesti elanikest elab suhtelises vaesuses ning noorte seas on depressiooni ja ärevushäirete risk kuni kaks korda kõrgem kui ülejäänud rahvastikul. See tähendab, et paljud neist, kellelt oodatakse uut innovatsiooni ja kasvu, võitlevad hoopis igapäevase hakkamasaamise nimel.
Lisaks seisavad ka vanemad (40–65aastased) töötuse ja terviseprobleemide küüsis. Üldine töötuse määr oli 2024. aastal Eestis 7,6% ja kasvas kõigis vanuserühmades. Samal ajal on vaimse tervise probleemid levinud kogu täiskasvanud elanikkonna seas – 28% on depressiooniriskis ja 20% ärevushäirete ohus.
Aga kui palju inimesi tegelikult abi vajab? Ametlikud numbrid näitavad vaid jäämäe tippu. Paljud ei jõua kunagi statistikasse, sest nad ei otsi abi või ei julge seda teha.
Ühiskonnas on palju toimivaid depressiivikuid ja sõltlasi – inimesi, kes kannatavad vaikselt, samal ajal kui nad jätkavad oma igapäevaelu, töötavad, hoolitsevad pere eest ja püüavad väliselt jätta muljet, et kõik on korras. Nad ei ole töövõimetud, aga nad ei ole ka päriselt „toimivad“. Neil on pidev kurnatus, lootusetus ja vajadus millegi järele, mis aitaks valu leevendada, olgu selleks tööga ülepingutamine, alkohol, ravimid või muud sõltuvused.
Kui me lähtume ainult ametlikust statistikast, siis me eirame tuhandeid inimesi, kes elavad n-ö maski taga. Kellel on töö, pere ja kohustused, kuid kes tunnevad, et nad lihtsalt eksisteerivad, mitte ei ela. Kui sellised inimesed moodustavad suure osa ühiskonnast, siis kellele see Edukas Eesti tegelikult on?
Vaimse tervise kriisi juured
Johann Hari ja paljude teiste uurijate järeldused viitavad, et depressiooni ja ärevushäirete kasvu ei põhjusta mitte aju keemiline tasakaalutus, vaid see, kuidas me elame ja mida oleme kaotanud. Vaimse tervise probleemid on seotud üheksa teaduslikult tõestatud põhjusega, mis viitavad katkenud sidemetele – sidemetele tähendusrikka töö, inimeste, väärtuste, looduse ja lootusega tuleviku osas.
Töö tähendusrikkus: kui inimene tunneb, et tema töö on monotoonne ja alahinnatud, tekib võimetusetunne ja depressioon.
Üksildus: mõju tervisele on võrreldav füüsilise kallaletungiga, suurendades stressihormooni taset ja varajase surma riski.
Väärad väärtused: kui inimese enesehinnang põhineb rahal ja staatustel, siis on rahulolu alati kättesaamatu.
Lapsepõlvetraumad: mida sügavamad lapsepõlvetraumad, seda suurem on depressiooni ja ärevushäirete risk.
Ebavõrdsus ja staatus: mida ebakindlam positsioon ühiskonnas, seda suurem stress.
Loodusest eemaldumine: inimesed vajavad looduslikku keskkonda, et säilitada vaimset tasakaalu.
Lootusetu tulevik: kui inimene ei näe tulevikus võimalusi, kasvab depressioon ja lootusetus.
Depressioon ja ärevus ei ole defekt, vaid ajus toimuvad muutused vastusena elukogemustele. Kui pidev stress ja valu muudavad aju, siis lahendus ei saa olla pelgalt ravimites, vaid me peame muutma keskkonda, kus inimesed elavad.
Kuidas sidemeid taastada?
Kui vaimse tervise kriisi juured on sügavad, siis lahendused peavad olema süsteemsed ja praktilised.
Töö tähendusrikkamaks:
• Töötajatele suurem autonoomia ja võimalus oma töö sisu mõjutada.
• Tööandjatele stiimulid vaimse tervise toetamiseks (nt lisapuhkepäevad, paindlik tööaeg).
• Kutseõppes ja ülikoolides rohkem praktilisi oskusi, et inimesed saaksid töötada valdkonnas, mis neid huvitab.
Tugevamad kogukonnad:
• Toetame vabatahtlikkuse ja kogukonnatöö väärtustamist, et inimesed saaksid üksteisele toeks olla.
• Üksikvanematele ja eakatele suunatud tugigrupid, et vähendada üksildust.
• Noortele kergem ligipääs tasuta psühholoogilisele nõustamisele kogukonnakeskustes.
Tõelised väärtused:
• Koolides ja meedias rohkem tähelepanu emotsionaalsele ja sotsiaalsele intelligentsusele.
• Tarbimismentaliteedi vähendamine – vähem rõhku välisele staatusele ning rohkem koostöö ja kuuluvuse väärtustamist.
Kodanikupalk kui võimalus:
• Tingimuslik kodaniku palk – kindel põhisissetulek inimestele, kes panustavad ühiskonda läbi õppimise, kogukonnatöö või ettevõtluse.
• Majandusliku turvatunde loomine, et inimesed saaksid keskenduda enesearengule ja vaimsele heaolule, mitte pelgalt ellujäämisele.
• Üleminek toetussüsteemilt lihtsamale ja universaalsemale lahendusele, mis vähendab bürokraatiat ja annab inimestele rohkem iseseisvust oma elu korraldamisel.
Millist Eestit me tahame?
Küsimus on selles, kas me tahame ühiskonda, kus inimesed tunnevad end väärtusetuna ja eraldatuna, või sellist, kus nad on vaimselt terved, toetatud ja motiveeritud. Tõeliselt edukas Eesti ei ole see, kus kasumid kasvavad, vaid see, kus inimesed on vaimselt terved, motiveeritud ja üksteisega seotud.
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!