Viimane käibemaksumäära tõstmine ei andnud riigieelarvele enam praktiliselt mingit efekti, seevastu järgmine plaanitav tõus lööks naela meie majanduse kirstu, kirjutab Aivo Liiv arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

- “Kaupmehed on hoidnud töötajaid, aga kindlasti see nii enam kaua ei kesta. Hoolimata sellest, et on olnud hääli, mis üritavad majandust n-ö üles rääkida,” kirjutab Aivo Liiv. Foto: Erakogu
Üks tõsisemaid Eesti majanduskasvu pidureid on praegu inimeste meelsus tuleviku kulutuste suhtes. On olemas lihtne lahendus paremaks majanduskasvuks – käibemaksumäära juulikuust uuesti tõstmisest loobumine.
Miks? Sest 2024 rakendunud maksumäär ei parandanud laekumist nii, nagu loodeti.
2024. aasta eelarves oli pärast tõstetud käibemaksumäära laekumise eesmärk 4,07 mld eurot. Reaalne laekumine oli rahandusministeeriumi andmetel 3,84 mld eurot ehk pea 230 miljonit planeeritust vähem.
Käibemaksumäära tõus 2024. aastal oli 10% (20 protsendipunkti pealt 22 peale), maksulaekumine ise suurenes 11%. Kui arvestada autode müügist laekunud erakorralist laekumist viimastel kuudel, võib kindlasti ütelda, et maksu laekumine oli tavapärane reaktsioon tõusnud hindadele ja üldisele majanduse liikumisele ning käibemaksumäära tõusu mõju eelarvele oli põhimõtteliselt 0.
Klaaslagi tuli vastu
Pärast viimast suuremat majanduskriisi 2008-2009 on käibemaksu laekumise kasv olnud vahemikus 4–18%. Kõik see on toimunud orgaaniliselt üldise majandusaktiivsuse kasvu ja hinnatõusude mõjul.
Nüüd oleme jõudnud olukorda, kus käibemaksumäära tõstmine ei andnud enam mingisugust efekti. Kulutuste klaaslagi tuli ette ja muudeti lihtsalt tarbimise struktuuri ehk rohkem kulusid suunati esmavajadustele ja sundkulutustele.
Käibemaksumäära uue tõusuga, enne kui ühiskond on „vanaga“ kohanenud, toimub suure tõenäosusega majandusaktiivsuse aeglustumine. Toiduainete hinnad tõusevad veelgi kõrgemale ning kulutused toidule hakkavad moodustama tõenäoliselt kõige suurema protsendi eratarbimisest Euroopa Liidus.
Kui võtta mõtteliselt juba praegu toidu pealt makstav käibemaks ja viia see võrrandi teisele poolele, nii nagu toidu käibemaks on näiteks Soomes 14%, saame, et meie muu tarbimise käibemaks on juba vähemalt 24%. Pärast maksutõusu üle 26%.
See maks kurnab ennekõike just erasektorit ja piirab toimetulekut. Jaekaubandus (spetsiifiliselt just toiduainetega mittetegelev osa) Eestis ägab, sest kaupmehed optimeerivad ja ei suuda piisavalt head valikut tihti enam pakkuda. Seepärast otsivad tarbijad üha rohkem soodsamaid tooteid rahvusvahelistest netipoodidest ning peale osalise maksu voolab ka kogu netosumma Eestist välja. Ja see ainult süveneks.
Kasvu olulisim osa
Käibemaksu laekumist on võimalik parandada väikese panusega optimismi. Veebruaris 2025 oli tarbijausaldusindeks konjunktuuriinstituudi andmetel -38. 2009 ehk kõige sügavamas kriisis, kui kinnisvarahinnad kukkusid kohati 40% ja SKP langus oli 18%, oli tarbijausaldusindeks -29. See annab selge pildi sellest, mida inimesed praegu oma eludest arvavad.
On tõenäoline, et käibemaksumäära tõusu ärajätmine annab esimese väikse positiivse noodi Eesti elanikele, et elu „maal“ on võimalik. Nihe tarbijausalduses parandaks aga märkimisväärselt käibemaksu laekumist.
Jaekaubandus on suures plaanis 25% ja eratarbimine 50% Eesti majandusest. Kaupmehed on hoidnud töötajaid, aga kindlasti see nii enam kaua ei kesta. Hoolimata sellest, et on olnud hääli, mis üritavad majandust n-ö üles rääkida. Eratarbimine on majanduskasvu kõige olulisem osa.
Kõik majandusnäitajate positiivsed nihked on hetkel mikroskoopilised ja väga kaheldava väärtusega. Käibemaksu tõusuga kaasneb tohutu ühiskondlik surve toidu käibemaksu langetamisele ja selle mõjud eelarve laekumisele on ettearvamatud.
Võita on rohkem
Või võtame näiteks turistid. Ainuüksi soomlased moodustavad oma umbes 1,3 mln ööbimisega olulise osa meie turistidest. Kui nendest kasvõi 10% vähendavad oma kulutusi ja külastusi ning meie inimesed hakkavad veelgi rohkem Soomes või mujal toidu järgi käima, siis on maksu alalaekumine jällegi tõenäolisem. Sarnaseid ohte tarbimise suunamiseks väljapoole Eestit oleks mitmetes valdkondades.
Kokkuvõtteks tuleb anda aega 22% käibemaksul tegelikult tööle hakata. Sellel on potentsiaali. Seevastu uus maksumäära tõus lööks naela meie majanduse kirstu.
Võita on rohkem kui kaotada. Me räägime maksust, mis nagunii ei laekuks lisana. Tundub ju totter tõsta maksu, mis suure tõenäosusega maksulaekumist ei paranda, tarbija meelsuse muutusega muutub aga kogu majanduse dünaamika. Ainult 3%ne tarbimise tõus tooks eelarvesse kuni 80 mln eurot lisatulu.
Lõppude lõpuks käib Euroopas sõda ja positiivsust oleks kindlasti juurde vaja. Üldine meelsus just liigsete maksude osas on põhiline ankur, miks Eesti majandus kiratseb.
Pane eduidee kirja ja võida 10 000 eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!