Osa karjääriteenuste arendamiseks mõeldud vahenditest ja kõrghariduse rahast võiks suunata külalislahkuse sektorisse. Iga noor, kes teeninduses töötab, saaks lisaks stipendiumi, mida kulutada eneseteadlikkuse õppimiseks, kirjutab Tiina Saar-Veelmaa arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

- Psühholoog ja koolitaja Tiina Saar-Veelmaa. Foto: Raul Mee
Nõustamiskabinetti siseneb noormees. Ta on 18 aastat pühendanud muusika õpingutele, kuid sai hiljuti teada, et seljavigastus ei võimaldada tal professionaalse interpreedina jätkata. Plaan B-ks saavad graafilise disaini õpingud, kuid seegi tee ei näi õige valikuna.
Kunstiakadeemia loengus tõstab tudeng käe: „Õpetaja, kas te usute, et looval erialal on võimalik ära elada või peaks midagi kõrvale vaatama?“
Äsja arstiteaduskonna lõpetanud ja perearstina töötav noor naine pihib supervisioonil, et on läbipõlenud. Ta kahtleb, kas see töö on tema jaoks.
Hotelli vastuvõtus ulatab morn teenindaja uksekaardi, millisekundiks pinguldatud naeratus kaob ning noor süveneb telefoni kerimisse.
Võiksin oma 24-aastasest tööõnneuuringute praktikast jagada sadu sarnaseid lugusid, kuid nende essents on üks: noortel on üha keerulisem valida eriala, mis on kooskõlas nende annete ja huvidega ning leida väärtustega sobituv töökultuur.
Karjäär pole kuub, mida selga panna
Võimalik, et noored ei tunne oma kutsumust ära, kuna üldhariduses pole ainet “Kes ma olen ja mida ma selles elu teha soovin”. Fookus on “kõvadel” ainetel, olulisem on õppida matemaatikas valemid pähe, kui vaadata enda sisse, et kes mina üldse olen. Töötukassa karjääriteenused ei jõua kõikide noorteni.
Ja kui jõuakski, siis kas paarist 45-minutisest loengust piisab noore tuleviku kujundamiseks? Puudulik karjääriõpe viib selleni, et järelkasv teeb valikud selle pinnalt, millistes ainetes olid neil paremad tulemused (vältides neid, kus olid kehvad) või eelistavad mainekamaid erialasid, järgivad vanemate nõu.
Noortel puudub endast lähtuv vaade eriala valikuks. Vähese eneseteadlikkusega noortel puudub sageli ka elusiht. Tagajärjeks on ülikooliõpingute katkestamine, sest ei mõisteta, miks ma õpin. Eurostati 2022. aasta andmetel oli Eestis kõrghariduse katkestamise määr 18%, peamisteks põhjusteks motivatsiooni ja kuuluvuse puudumine, õpiraskused ja tööle asumine.
Arvestades, kui palju raha kõrgharidusse investeerime, on see otsene rahaline kadu. Eesti hariduskulude tase 2022. aastal oli 1% SKPst. 18%-lise katkestajate määra korral, arvestades, et ühe tudengi õppekulu on keskmiselt 4000 eurot aastas, kaotab Eesti igal aastal umbes 7 miljonit eurot.
Enda sihi kaotamine viib stressi. 2022. aasta Praxise uuringu Eurostudent 8 andmetel tajub endal mõnd vaimse tervise probleemi 16% üliõpilastest. Kuna kõrgharidusega inimesed teenivad keskmiselt rohkem, jääb realiseerimata majanduslik potentsiaal. Katkestatud õpingute noored ei pruugi tööturul nii efektiivsed olla. Elus mitte hakkama saamise tunne suurendab frustratsiooni, nii pole imestada, et enesetappude määr Eesti noorte hulgas on üks Euroopa kõrgeimaid.
Noore tuleviku võti läbi külalislahkuse sektori
Hariduslaeva keeramine noorekeskseks võib võtta kümneid aastaid. Ülikoolile ja kutsekoolile lisaks on töökohad üheks puutepunktiks noore ja tuleviku vahel. Enamasti on esimeseks töökohaks teenindus- ehk külalislahkusesektor. Just selles valdkonnas pannakse aga noortele tööotsijatele süüks vähest pühendumist, madalat motivatsiooni ja kehva tööeetikat.
Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu eestseisus sõnastas hiljuti, et teenindustöö maine vajab tõstmist, iga majutuspaiga ning kohvikupidaja unistus on särasilmne teenindaja. Kuna klient ei saa olla õnnelikum kui töötaja, siis tasub pingutus end ka majanduslikult ära. Majandusanalüütikute sõnul kaotab Eesti iga-aastaselt pea 40% turismisektori tuludest just kehva teeninduse tõttu. Aga noor teenindaja on morn, sest tema tulevik on tume. Kuidas siis motiveerida meie järelkasvu, kes ei tunne iseennastki?
Lahendus seisneb selles, kui karjääriteenuste arendamiseks mõeldud vahendid ja osa kõrghariduse „väljalangevuse rahast“ külalislahkuse sektorisse ümber suunata. Iga noor, kes teeninduses töötab, saaks lisaks stipendiumi, mida riik rahastaks poole võrra, tööandjad poole võrra.
Stipendiumi võib kulutada nn Eneseteadlikkuse Akadeemias õppimiseks, kus lihvitakse tulevikuoskusi, samuti enesejuhtimist, teeninduskunsti, konfliktide lahendamist, motiveerimist, esinemisjulgust, tiimitööd kuni karjääri planeerimiseni välja. Toetuse võib investeerida ka näiteks loovalade õppimiseks, et enda potentsiaali arendada. Akadeemia läbimise tulemusena saab noor endale teenindaja superoskused, aga ka märgise oma CVsse, et on programmi läbinud.
Esmastest tööandjatest saavad nii ametlikud karjääri kaasteelised, kes pakuvad koolitusi ning eraldavad töö kõrvalt aja enesetäienduseks. Akadeemia ja stipendium enesearenguks on samal ajal ka motivatsioonipakett, mis teenindussektori madala konkurentsivõimega palkade ja puuduliku personalipoliitika juures muudab teeninduskohad senisest mõnusamaks tööandjaks.
Ristates kaks probleemi, saame kaks lahendust: teadlikumad ja tulevikukindlamad noored ning Eesti kui erakordselt meeldiva teenindusega riigi ja suurenevad turismitulud.
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!