Ettevõtja seisukohalt oleks hea, kui alkoholiturul tegutsemise ja maksustamise tingimused oleksid kõikidele alkoholiga tegelejatele võrdsed, sh ettevõtetele, mis impordivad edukalt sidruni- ja vaarikamaitselisi surrogaate, mis on seni aktsiisiga täielikult maksustamata, kirjutab Altia Eesti ASi juhatuse liige Kristel Mets.
Eestimaalane tarvitas 2011 keskmiselt 10,2 liitrit absoluutalkoholi. Sellest moodustas õlu 40%, lahja alkohol ja vein 24%, viin 23,4 ning muu kange alkohol 12,6%. Ehk siis enamik alkoholi saadakse õllest, seejärel siidrist ja veinist, kolmandal kohal on viin ja seejärel ülejäänud kanged joogid nagu rumm, džinn, konjak jne.
Aga kuidas jaotub maksutulu? Õllelt laekub 21, veinilt ja siidrilt 14 ja kangelt alkoholilt kokku 65%. Seega kõige rohkem tarbitakse õlut, aga maksu saadakse kõige vähem.
Taandades tarbitava õlle ja viina võrdsele absoluutalkoholile, saame sellise võrduse: võtame näiteks kaheliitrises plastpudelis õlle, mille seitsmeprotsendiline kangus annab välja 14% puhast alkoholi. Maksu saab riik sellelt koguselt praegu 0,80 eurot. Võtame 0,35liitrise pudeli viina kangusega 40%, millest absoluutalkoholi 14% ja aktsiisi riigile 2,08 eurot. Rahva tervise koha pealt vahet ei ole, küll aga on suur vahe riigi rahakotile.
Õlle alkoholiaktsiis on Eestis 2,6 korda väiksem kui kange alkoholi aktsiis, st seesama etanool on maksustatud 2,6 korda väiksemalt (suhe 2,6:1). Soomes on see suhe 1,45:1, Iirimaal 2:1 ja Ühendkuningriigis 1,4:1. Miks peaks Eestis olema etanool õlles olema 2,6 korda madalamalt maksustatud kui konjakis, rummis või viinas?
Kui võtta eeskujuks Soome õlle ja kange alkoholi aktsiisi suhe 1,45:1, siis võiks Eestis õlleaktsiis olla 1% etanoolisisalduse kohta 1 hektoliitris 10,27 eurot (praegu on see 5,70 eurot). Aktsiis pooleliitriselt viieprotsendilise kangusega õllepudelilt suureneks 14 sendilt 26 sendile ehk pudel õlut kallineks poes umbes 15-16 senti. Riik saaks aga aktsiisi aastas 30 miljonit eurot rohkem.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.