2008. aasta sügisel, mil Eesti riik alles kaalus kontrolli võtmist Estonian Air'is, küsisin Tallinna uuendatud lennujaama avamisel majandusminister Juhan Partsilt, kas riiklik lennufirma oleks ikka jätkusuutlik ärimudel. Rahvusliku lipukandja pankrotistumist kajastavatest välisuudistest hakkas juba selge muster kujunema – viimasena oli siis juttu Alitalia probleemidest, jätkades jada, kus ees olid juba Swissair, Brussels Airlines, Austrian Airlines, Olympic Airlines jt.
Rahvusliku lipukandja pankrotistumist kajastavatest välisuudistest hakkas juba selge muster kujunema – viimasena oli siis juttu Alitalia probleemidest, jätkades jada, kus ees olid juba Swissair, Brussels Airlines, Austrian Airlines, Olympic Airlines jt.
Parts vastas küsimusele küsimusega – kas ma saan väita, et Äripäeva ärimudel on jätkusuutlik. Tuli tunnistada – ei saa.
Täna ei ole kellelgi kahtlust - nii meedias kui lennunduses on käimas suured struktuursed muutused, kus vana moodi enam ei saa ja uut moodi veel ei taheta või ei osata.
Äsja ütles Rootsit väisanud Ryanairi juht Michael O’Leary, et imetleb SASi juhtide saavutust läbirääkimistel ametiühingutega, kuid iseseisva lennufirmana jätkamist ta SASile ei prognoosi. Kui firma jääb, siis mõne tugevama hõlmas. Ja pankrotte tuleb Euroopas O’Leary sõnul veelgi – paljud Euroopa lennufirmad on lennundusturu avamisest muutunud oludes iseseisvalt jätkamiseks kas liiga väikesed või kahjumlikud.
Mis oleks vastus, kui küsida, mis on Estonian Airis see eriline, mis võimaldaks meil uskuda, et Eesti rahvuslik lennufirma suudab lennata vastutuult ja et „this time it’s different“ – kui laenata Kenneth Rogoffi ja Carmen Reinharti bestselleri pealkirja. Peale selle õrna lootuse, et Euroopa Komisjon õgvendab ehk riigiabi reegleid. Veel midagi?
Rahvusliku lennufirma puudumine tähendab ilmselgelt oluliselt suuremat ebakindlust ja ebamugavust – Ryanair täna lendab, homme paneb liini kinni. Kuid mis siis, kui see ongi uus reaalsus, millega tuleb kohaneda ja mida kiiremini, seda vähemate kuludega. Transporditeenust pakuvad suure mastaabiga odavlennufirmad igal juhul odavamalt – konkurentsi koht on ehk hoopis mujal? Lennujaama tasandil?
Niisamuti otsib tasuta online-meedia pealetungis ellujäämismudeleid kirjutav meedia, olles samuti rohkem või vähem varmalt valmis asju teist moodi tegema.
Ja veel üks valdkond, kus toimuvad suured muutused, on energeetika - lugedes Eesti Energia põlevkiviprojekti probleemidest Ameerikas, tekkis küsimus, kas siin võiks midagi tähendada ka USA tormiline kildagaasi revolutsioon? See on väga lühikese ajaga USA energiasektoris oluliselt prioriteete nihutanud, mõjutades juba ka Euroopa kliima- ja energiapoliitikat. Rääkimata igapäevasest tõmbetuulest taastuvenergeetika toetamise ümber. Sellises keskkonnas tuleb ettevõtetel – sh Eesti Energial – otsustada oma pikaajalised investeeringud.
Ärimudelid aeguvad ja suurtele muutustele kätt ette ei pane. Niiet - veelkord – mis on see eriline, mis tagab, et Estonian Air jääb õhku?
Tänasel valitsuse istungil sai majandusminister Juhan Parts vastuse leidmiseks veel kaks nädalat aega. Ja ka Äripäev otsib oma.
Autor: Sirje Rank, Sirje Rank
Seotud lood
Parts on inimene, kes julgeb otsustada, see on kindlasti tema tugevus, kommenteeris Mart Laar majandusminister Juhan Partsi pikaaegset tööd.
Kui detsembris planeeris valitsus, et lennufirmale laenatavast 8,3 mln eurost piisab ettevõttel kohustuste täitmiseks aprillini, siis pilootide ähvardus jaanuari alguses streikima hakata suurendas ettevõtte rahavajadust.
Euroopa suurima lennufirma Ryanair juht Michael O'Leary usub, et Euroopa lennufirmasid läheb veelgi pankrotti.
„Mis fenomen? Juhan Parts pole mingi fenomen, vaid IRL-i poolt vastavalt valitsusliidu leppele majandusministriks suunatud poliitik,“ sõnas sotsiaaldemokraadist riigikogu liige Eiki Nestor.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.