Parts pole rahul Estonian Air’i arenguga

„No ei ole,“ vastas Parts Äripäeva küsimusele, kas riik on Estonian Air'i arenguga rahul. „Estonian Air’i laiem äristrateegia on jätkuvalt ebaselge,“ jätkas Parts ning seostas probleeme firma põhilise aktsionäri, Skandinaavia lennukompanii SASi, majandusraskustega.

„Täna pole SASil mingit selgust, mis Estonian Air’iga saab. Pole ei liha ega kala,“ ütles Parts.

Parts kahetseb, et omal ajal lasi Eesti riik läbimõtlematu erastamisega liiga kiiresti lennukompaniis kontrolli käest - praegu on riigil vähemusosalus ehk 32% SASi aktsiatest. „See võimaldab arendada vähemalt minimaalset koostööd,“ ütles Parts. „Kui riigiga poleks üldse seost …. siis ma ei ennusta midagi head,“ ütles minister.

SAS on teatanud, et on valmis ära müüma oma osaluse Läti lennukompaniis airBaltic, kuid võimalikust osaluse müügist Estonian Air’is pole SAS juttu teinud. Parts ütles, et kui see küsimus peaks kunagi kerkima, siis oleks väga hea, kui investeerimisest oleksid huvitatud Eesti ettevõtjad „kes tunneksid lennunduse vastu huvi ja tahaks sellesse sektorisse investeerida“.

Erinevalt Euroopas süvenevast trendist, kus üks rahvuslik lennukompanii teise järel mõne suurema lennufirma hõlma kaob või selliseid kõnelusi peab (Swissair, Brussels Airlines, Austrian Airlines, pankrotistunud Alitalia, SASi kõnelused Lufthansaga jne), on Parts veendunud, et Eesti vajab oma lennufirmat.

„Miks on Estonian Air valitsuse jaoks oluline – selle tõttu, et oleksid kiired lennuühendused võimalikult paljudesse sihtpunktidesse, mis on oluline majanduse ja turismi arengule ja paljudele muudele asjadele,“ ütles Parts. „Meil on lihtne ettevõttest loobuda, kuid Estonian Air’il on teine roll – käia kaasas sellega, kuhu tahavad sõita Eesti ettevõtjad või need ettevõtjad, kes tahavad Eestiga äri ajada või siia investeerida,“ ütles Parts. „Meie seisukohalt on küsimus lihtne, kas Tallinnast saame lennata Stockholmi ja Kopenhaagenisse või on meil ka teised lennud,“ ütles Parts.

SASi huvi oli airBalticu ja Estonian Airi konkureerivaid lende vähendada.

„Pigem peame vaatama Finnairi võimelisust arendada välja teatud nišše ja teenindada Soome ettevõtjate ja majanduse huve,“ ütles Parts.

Sarnaselt ja veel suuremalt mõtleb rahvuslikust lennukompaniist Läti transpordiminister Ainars Slesers. Juulis teatas Läti valitsus, et ei kavatse müüa riigi osalust lennukompaniis airBaltic, mille peale SAS teatas, et on valmis oma osaluse ära müüma.

Nädalapäevad tagasi ütles Slesers, et riik loodab SASi 47,2%se osaluse airBalticus suhteliselt pea ja suhteliselt soodsalt kätte saada ja firma uuesti riigistada. Sealt edasi on aga majandusraskustes SAS teatanud, et on omakorda kõnelustes Saksa Lufthansaga, mis soovib SASi üle võtta. Kui Läti enne SASi välja osta ei jõua, võib viimase osaluse hind airBalticus tõusta ja eelarvedefitsiidiga maadlevale Läti valitsusele üle jõu käia, kirjutas hiljuti Biznes Baltija.

Erinevalt Estonian Air’ist on airBaltic agressiivselt laienenud ja lendab täna enam kui viiekümnesse sihtkohta. Tunda annavad ka Läti oluliselt paremad suhted Venemaaga, mis väljenduvad lennukompanii marsruutides. Esimesel poolaastal lõpetas airBaltic küll kahjumis, kuid aasta lõpuks loodab Slesers ots-otsaga kokku tulla. Kokku veeti esimesel poolaastal 1,1 miljonit reisijat ja avati 13 uut liini.

Agressiivselt areneb ka Riia lennujaam, kus tuleval aastal peaks algama uue reisiterminali ehitus maksumusega 200 miljonit latti. Kui täna avatud Tallinna lennujaama uuenduse järel suudab lennujaam aastas teenindada 2,5 miljonit reisijat, siis Riia lennujaam teenindas mullu 3,16 miljonit reisijat ning loodab tänavu selle arvu kasvatada 4 miljonile. Aastaks 2022 peaks Riia lennujaama läbilaskevõime olema 20 miljonit inimest aastas.