Ääremaal toodetud ja samas tarbitud toodangule võiks käibemaksu mitte rakendada. Inimesi pole mitte vaja meelitada ääremaale elama, kuivõrd tuleb luua soodsamad tingimused ääremaa arenguks, kirjutab "Eduka Eesti" arvamuskonkursile majandusteadlane Olev Raudsepp.
Ääremaade käibemaksuvabastuse tulemusel tugevneks ettevõtjate konkurentsivõime, suureneks tarbija ostuvõime, paraneks elanikkonna elukvaliteet, regioonide sõltumatus ja riigi üldine heaolu.
Ei saa tõsiselt võtta parteipoliitikute juttu arengu tagamise mittevõimalikkusest ja taandarengu õigustamist tulevaste põlvede arvel ressursside kasutamise välistamisega. Seda eriti tingimustes, mil koguni veerand töövõimelisest elanikkonnast (ca 100 000 töötut + 100 000 meie töötajat välisriikides) on arengusse kaasamata.
67% ääremaalastest peab praegu töövõimalusi kodukandis pigem kehvaks ja see hinnang on märgatavalt halvenenud (2008 oli 53%). 15-74-aastastest ääremaa elanikest vaid 6% on ettevõtjad, 46% palgatöötajad, 22% pensionärid, 14% õppurid ning 10% kas kodused, lapsehoolduspuhkusel või töötud. Viimase viie aastaga on ettevõtjaid jäänud poole vähemaks ja töötuid lisandunud kaks korda. Süveneb väljaränne.
Sellest, kuidas aidates maksuvabastusega ääremaid, aitame kogu riiki, loe edasi Äripäeva paberversioonist.
Artikkel ilmub EMT, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki ja Äripäeva arvamuskonkursi "Edukas Eesti" raames.
Seotud lood
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?