Energiahiiu pimesikumäng maksumaksjatega  

Tuletame energiahiiglase juhtidele meelde, et Eesti Energia ei ole siiski kahe partei juhtkonnale, sponsoritele ja mõnele välismaisele võlakirjaomanikele kuuluv erafirma, vaid peab saama nii oma seniste majandustulemuste kui ka tulevikuplaanide tutvustamisel avalikkuse ees ausamaks ja läbipaistvamaks organisatsiooniks.

Eelmisel nädalal saadeti Eesti Energia (EE) peakorterist välja kaks raamatupidamisreeglite järgi korrektset, kuid erineva valikulise info ja vastandliku rõhuasetuse tõttu kaks täiesti vastupidise sõnumiga teadet.

Ajakirjandusele ja EE kodulehekülge külastavale laiemale avalikkusele mõeldud pressiteade oli murelikus võtmes – EE puhaskasum vähenes mullu ligi kaks korda, elektrimüük kodutarbijatele jäi kahjumisse. Seevastu „investoritele” (loe: EE nõukogule, valitsusele, võlakirjaomanikele) mõeldud aastaaruandes rõhutab tegevjuht Sandor Liive, et EE kulumieelne ärikasum kasvas mullu 5%, ulatudes 278 miljoni euroni. Tema sõnul on firma uhke oma suurepäraste majandustulemuste üle.

Eesti Energia aktsiakapital kuulub 100% riigile, kus kõrgema võimu kandja on rahvas. Tavakodanikust lõpptarbija on üheaegselt nii EE omaniku väikeomanik kui EE toodete klient. Energiahiid aga näib teda pidavat ainult kliendiks, kellele peab leidma häid vabandusi ajal, kui elektrihind juhtub olema konkurentidest kõrgem. „Ma tänan meie kliente südamest usalduse ja kannatlikkuse eest," on Sandor Liive kõnekad sõnad riigiettevõtte kodulehel ilmunud pressiteates.

Investoritele räägib riigifirma hoopis seda, et „möödunud aasta oli meie jaoks mitmes mõttes edukas.” 2012 lõpetati küll võrreldes eelnevate tipuaastatega väiksema ärikasumi näitajaga, kuid märgiti, et tegemist on mitterahalise kasumi korrigeerimisega, mille taga on elektri tootmisvarade ümberhindamise vajadus. Teiste sõnadega – mitte oluline muutus tegevuse kasumlikkuses, vaid hästi ajastatud ja osavalt serveeritud raamatupidamisnipp.

Eesti Energia investeeringud küündisid 2012. aastal kõigi aegade rekordini. 2012. aastal müüdi investeeringute rahastamiseks rahvusvahelistele võlakirjainvestoritele edukalt 300 miljoni euro väärtuses uusi võlakirju. Vahetult enne aasta lõppu sai EE uuest Enefit280 õlitehasest esimese barreli põlevkiviõli. Jätkati tööd välisprojektidega USAs Utah’ osariigis ning Jordaanias. Energiakolossi juhtkonnal on hea meel, et riik on väljendanud jätkuvat valmisolekut toetada nende investeerimiskavasid.

Kas ülevoolav optimism on õigustatud, jääb ebaselgeks mitte ainult tavalisele kõrvaltvaatajale, vaid ka hetkel opositsioonis olevatele sotsiaaldemokraatidele. Enamasti riigisektori laiendamist soosivad sotsid väljendasid äsja – vastupidi –  hoopis kategoorilist vastuseisu valitsuse plaanile eraldada tuleval aastal riigieelarvest täiendavad 200 miljonit eurot Eesti Energiale. Analoogsel viisil turgutati energiahiidu 2012. aastal 150 miljoni ja sel aastal 200 miljoniga, kokku seega juba 550 miljoni euroga.

Äripäevale, nagu ka ilmselt enamikule elektri tavatarbijatele, jääb arusaamatuks meie kõigi rahast jagatav järjekordne toetus ettevõttele, kelle investeeringud on paremal juhul ebapiisavalt selgitatud ning halvemal juhul üsna küsitavad.

Autor: 1185-aripaev