Äripäev kirjutab täna, et rida Eesti II samba pensionifonde on elavdanud Eestisse investeerimist. Et mullu suurte tehingutega hiilanud Eften Capital tegi oma investeeringud suuresti just tänu teise pensionisamba fondide rahale, seda siis just LHV aga ka Danske ning ERGO fondide toel.
Järelikult ei näe mitte ainult ehitusvahtude tootja Krimelte juht Jaan Puusaag kinnisvaras tulevikku, vaid teenimisvõimalust selles näevad ka osad pensionifondid. Kusjuures, nagu Eften räägib, pensioniraha juurdevool neile jätkub. Äripäeva meelest on loomulik, kui Eesti inimeste pensionisäästud ei sõltu ainult teiste riikide võlakirjadest ja aktsiatest. Seetõttu tervitab toimetus ettevaatliku heameelega pensionifondide sammu.
Tõsi, veidi võib alati ju küsimuse tõstatada, et kas siis ainsana peakski usaldama Efteni juhtkonna otsuseid enda pensionisäästude kasvatamiseks. Isegi kui fondiga on seotud vägagi edukad ja prominentsed Eesti kapitalistid. Ilmselt oleks mõistlik kinnisvaraportfelli haldust tulevikus mitmes korvis hoida.
Teise positiivse trendina kohustuslike pensionifondide käitumises hindab toimetus suurenenud aktiivsust investeerida Tallinna börsil noteeritud ettevõtetesse. Ja seda otse aktsiaid ostes. Kui seni tehti seda Rootsi (aga juhtkonda arvestades ka Eesti) East Capitali kaudu, siis nüüd on positsioone otse sisse võetud. Miks see hea on? Eelkõige järgimist soosiva eeskuju tõttu.Eestis on palju asju, mille üle uhkust ja rõõmu tunda: lasteaiad, arstiabi, idufirmad, tööind. Kuid on kindlasti üks, milles me jääme enamikule riikidele alla. Meie väikeaktsionärinduse kultuur. Tallinna börsil on noteeritud vaid kümmekond ettevõtet ja päevane käive võrdne ühe supermarketi kassaga. Mis sest, et börs kaupleb viie aasta tipus.
Kuigi meil on kokku paarkümmend tuhat väikeaktsionäri, on nad suures enamikus passiivsed. Mõni ilmselt ei mäletagi, mis ettevõtte aktsiaid talle kuulub. Kadedus tuleb peale nii Varssavi kui Helsingi börsi vaadates. Ükspuha, kuidas ka rahva- ja ettevõtete koguarvuga ei võrdle, on need meist kordades suuremad ja aktiivsemad.Börsi osas on Eesti inimestel hämmastavalt hea mälu, siiamaani räägitakse 15 aasta tagustest Vene kriisidest ja IT-mullide lõhkemistest. Tõsi, ega mõningad sisetülidest räsitud Tallinnas noteeritud ettevõtted ise ka börsi populariseerimisele kaasa ei aita.
Toimetus loodab, et pensionifondide aktiivsuse kasv ärgitab esiteks teisi ettevõtteid ja inimesi siinsele börsile investerima. Ja mis veel olulisem – see võiks julgustada ettevõtteid end Tallinna börsil noteerima. Viimane uus tulija põhinimekirja oli Premia Foods. Kolm aastat tagasi. Enne Premiat oli taas kolm aastat vaikus. Räägitud on kinnisvarafirma BPT Securast, Nortalist, Eesti Energiast, LHVst. Aga ainult räägitud. Neid, kes lahkunud, on palju enam - Starman, Saku Õlletehas, Kalev, Eesti Telekom, Norma, Hansapank jne.
Eesti on väärt tegutsevat börsi, mille kaudu saaks Eesti elanikud osa Eesti majanduse käekäigust. Väikeaktsionäride arvu kasv aitab kaasa ettevõtlusteadmiste levimisele ja teeb rahva vähem manipuleeritavaks poliitikute ebareaalsete loosungitega.
Autor: 1185-aripaev
Seotud lood
Suurettevõtjate loodud ja 100 mln eurose mahuni kasvanud EfTEN Kinnisvarafond maksab 1,4 mln eurot omanikutulu.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman soovitab viimase raha investeerijail see aktsiate asemel pigem „betooni“ investeerida.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.