Euroopaliku ettevõtluse esmane ülesanne on luua endale ise töökoht. Alles seejärel saab anda tööd teistele, kirjutab Tallinna Kaubamaja ASi juhatuse esimees Raul Puusepp.
Kui soovime majanduskasvu ja arengut, on meie ülesanne soosida väikeettevõtlust – hakkajaid inimesi, kes teenivad sissetuleku oma käsitöökojaga, kohvikuga või harivad oma põllulappi.
Eesti häda seisneb selles, et me ei ole kuigi ettevõtlikud, pigem vastupidi. Eestlastel on palgatöötaja mentaliteet. Kui Euroopas on keskmise firma töötajate arv 7 inimest, siis Eestis 15.
Üks olulisi motivaatoreid ettevõtjaks hakkamisel oleks suurem tulu – mistõttu ei tohi seda väikeettevõtjatel mingil juhul pärssida. Statistika näitab, et enamik alustavaid ettevõtteid edu ei saavuta. Viienda eluaastani peab vastu umbes kümnendik ettevõtetest. Ei saa ära unustada ettevõtlusega seotud riske, mille võtmisel peab presidendi aastapäevakõne kujundit kasutades olema ka mõni „metsmaasikas“, millega ettevõtlikke inimesi premeerida. Dividendid, olgu nad nii väikesed kui tahes, on ikka pigem nagu tiitlivõistluste medal, milleni sugugi kõik ettevõtjad ei jõua.
Paljud väikeettevõtjad, kes endale “närust” palka maksavad, kannavad tegelikult oma tuludega võrreldes suurt kulukoormat ning maksavad riigile kokku kõikvõimalike maksude kogumina suuri summasid. Seejuures maksavad ka oma töötajate pealt palju sotsiaalmaksu. Selleks, et ettevõte püsiks jätkusuutlik, ei saagi väikeetevõtjad, eriti algusaastatel, tulevikutulu ootuses endale palju suuremat palka lubada. Kuna ligi 99% Euroopa umbes 20 miljonist ettevõttest on pisiettevõtted, kus heal juhul tegutsev peale iseenda vaid mõni üksik palgatöötaja ja needki on pereliikmed, liiguksime välja pakutud maksusüsteemiga selgelt trendile vastu.
Miks on dividendide sotsiaalmaksustamine ja ka sotsiaalmaksu lae kehtestamine Puusepa meelest pigem halb meede, loe tänasest Äripäevast.
Seotud lood
Vastutustundetu eelarvepoliitika ja võlgu elamine on saanud USA majandusedu sünonüümiks – fiskaalaasta esimesel kahel kuul (oktoober ja november) kasvas Ühendriikide eelarve puudujääk rekordilise tasemeni.