Liisingupettur mässis skeemi terve trobikonna tuttavaid

„Ju siis sai midagi pätti tehtud, muidu ju kohtus ei oleks, kui nihu poleks läinud,“ ütles endine pärnakas, kuid nüüd enda sõnul Hollandis elav Märten Veedla eile Harju maakohtus kohtusaali ukse taga. Ta kuulub ka 2015. aastast Reformierakonda.

Ta oli nõus küll kohtuga kokkuleppele minema, kuid ütles, et ei viitsinud süüdistust õieti läbigi lugeda, tahtis asja lihtsalt kaelast ära saada. Saanud prokuröri käest paberi kokkuleppe kohta, pani ta sellele allkirja, voltis kokku ja surus püksitaskusse. Ohkas, et kaua ta ikka jõuab Amsterdami ja Tallinna vahet sõita.

Veedla oli oma 2012. aasta aprillist oktoobrini kestnud lühikeseks jäänud, kuid toona hästi töötanud petuskeemi aju. Teda assisteeris Jaanus Kiviselg, kelle karistuseks määrati tingimisi kaheaastane vangistus. Mõlemal mehel oli varasemast all ridamisi kehtivaid karistusi nii kriminaal- kui väärtegude eest. See, et alles eile sõlmisid Veedla ja Kiviselg kohtus prokuröriga kokkuleppe ja olid oma karistustega nõus, kõneleb uurimise mahukusest, mis on vormitud nüüd toimikutena 32 köitesse.

Tuntud firmad pimesi mängus

Kuriteopartnerid Veedla ja Kiviselg käisid Saksamaalt Eestisse autosid toomas. Seejärel otsisid siin inimesi, kes võtaksid sõidukid enda nimel liisingusse. Skeem töötas nii, et Veedla müüs Saksamaalt toodud sõidukid tuntud automüüjatele nagu Amserv ja Catwees, kes omakorda müüsid sõidukid liisinguandjatele nagu Nordea ja DNB pank. Esimesele tekitas ta kahju ligi 159 000 eurot, teisele ligi 16 000 eurot.

Petuskeemi lülitati pisut alla 20 auto, üks pettus jäi ka kõigest katsefaasi, kuid mõni auto on senimaani kadunud ja uurijatel pole aimugi, mida Veedla nendega teinud on. Nende autode võrra on veelgi suurem kasu, mis Veedla kuritegudest sai.

Oma nimedele liisisid Saksamaalt toodud ja edasi müüdud autod Veedla otsitud inimesed. Autod ise jäid tegelikkuses Veedla käsutusse. Nemad said selle eest raha, vahel 500 eurot, vahel rohkem. Andsid Veedlale oma dokumendid, mida see ise kasutas ja nende abil ka näiliste liisinguvõtjate pangakonto väljavõtteid võltsis, et liisimishuvilised oleksid suurte pankade jaoks ikka usaldusväärse renomeega.

Sageli olid need inimesed tegelikult hoopis kõrvuni võlgades ega oleks saanud ise omale autot liisida. Sellepärast nad Veedla skeemiga kaasa läksidki, et mõni neist sai kas või alguses natuke autot kasutada ja kõik said vähemalt rahalist kasu.  Oma dokumendid teadlikult võõrastesse kätesse kasutamiseks andnud 15 tuttavat või tuttavate tuttavat said ka selle eest karistada, kuid kriminaalmenetluse väliselt ja leebemalt, näiteks üldkasuliku tööga või trahviga.

Kuigi Veedla enamasti oma nimedele auto liisinutele sõidukeid kätte ei andnud, rentis ta neid hoolega välja, kuni leiab tegeliku ostja. „Tema eesmärk oli saada raha, et minna jälle Saksamaale uut sõidukit tooma,“ ütles põhja ringkonnaprokurör Merika Nimmo.

Võlad ja võltsimine tõid vahelejäämise

Saatuslikuks sai Veedla liisinguandjatele võlgu jäämine, sest niiviisi tuli välja tema pool aastat õlitatult töötanud skeem. Liisingufirma, kes enamasti oli Nordea pank, tuvastas ise, et autode müügisummasid on turuväärtusega võrreldes kunstlikult suurendatud ja tegelikult polnudki autod nende inimeste käsutuses, kelle nimed lepingutes kirjas. Välja tulid ka võltsitud kontoväljavõtted.

„Skeemiga kaasa minema ahvatles inimesi see, et muidu nad poleks saanud autosid liisida, kuid Märten Veedla kaudu sai see järsku kuidagi võimalikuks, hoolimata võlgadest või väiksest sissetulekust. Mõtlemata kaks korda, mis võiks olla selle taga,“ rääkis Nimmo.

Petuskeemis osalenud andsid Veedlale oma dokumendid, teades, milleks, kuid nad ei teadnud näiteks seda, et nende kontoväljavõtteid võltsitakse. Neid inimesi aitas otsida Veedlal ka Kiviselg, kes abistas Veedlat ka dokumentide vormistamisel ehk sageli võltsimisel.

Kui muidu oli oli Veedla petuskeemis liisingufirmaks Nordea, siis kõige viimases, 2013. aasta juunisse jäänud episoodis katsetas ta juba DNB panka, kes hindab oma kahjuks üle 16 000 euro. DNB kaudu tegi Veedla pettust kusjuures siis, kui Nordea oli skeemi juba avastanud.

Suur liisinguhuviline

Varem on Äripäev kirjutanud Veedlast kui likvideerijast, kes võttis enda hoole alla äsja ühisrahastuslaenu saanud raskustes ettevõtte, kellelt tahtis samuti liisingus sõidukeid kätte saada.

Võsalõikusega tegelenud ettevõttele Viventos anti 2015. aasta veebruaris ühisrahastusfirmast Ivestly 4500 euro suurune laen välja, kuid juba 31. märtsil kirjutati väike Ida-Viru ettevõte ümber Pärnusse Aida tänava aadressile Märten Veedlale kuuluva ettevõtte Rentwise nimele.

„Ma teadsin, et see on mäda firma. Muud võlad mind nii väga ei huvitanud, aga mind huvitas see liisingus olev auto, oleksin saanud seda ise edasi maksta,“ ütles Veedla toona Äripäevale.

Aadressil Aida 5 asub üks Pärnu uhkemaid büroopindu, suur klaasmaja nimega Pärnu Keskus. Sinna on registreeritud sadu ettevõtteid, sest lisaks reaalselt tegutsevatele firmadele pesitsevad seal fiktiivselt ka tankistid, kes matmisele määratud firmasid suure büroohoone aadressile muudkui sisse kirjutavad.

Viventose omanik Ainar Sulumets võttis Veedla sõnul temaga vühendust portaali firmavabaks.ee vahendusel, et oma ettevõtet likvideerida. „Volvo veoki, mida Sulumets meile liisingusse pakkus, ostis ta ühest Ida-Virumaa transpordiettevõttest arve peale. Ta ei maksnud seda arvet ära. Siis müüs ta auto omakorda Mogo liisingusse (mootorsõiduki tagatisel laenu pakkuja – toim) ja sai sealt raha kätte. Siis võttis ta meiega ühendust ja uuris, kas me tahaks tema firmat ära osta, sellel on veok liisingus,“ lausus Veedla.