• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 2251%39 088,62
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 2251%39 088,62
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • 25.03.13, 06:11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti keskmine palk peaks olema 1700 eurot

Kui võtta eeskujuks Euroopa vanad riigid ning võrrelda parlamendiliikme palka teiste ametite omaga, peaks Eesti keskmine palk olema vähemalt 1700 eurot. “Inimväärse” elustandardi miinimumnõudeid arvestades ei tohiks Eestis aga alla 600eurost palka ollagi, kirjutab Äripäeva teabekirjastuse toimetaja Kaire Uusen.
Summa aluseks on Euroopa riikide statistika –  ehk mitu korda teenivad sealsed rahvaesindajad, ministrid, juhid jt rohkem kui õpetajad, professorid, meditsiiniõed, pagarid, bussijuhid jne. Kui mitmes ELi vanas riigis ületab parlamendiliikme palk vaid 1,4–2 korda riigi keskmist palka, siis Eestis peaks sama suhte puhul keskmine palk olema vähemalt 1700 eurot, mõne riigi (nt Luksemburg) näitel veel kõrgem. Eestiga sarnane on olukord Ida-Euroopa riikides.
Võib muidugi öelda, et palka saab maksta nii palju, kui rikas on riik ja kui palju võimalusi on konkreetsel ettevõttel – see ongi õige. Kuid teatud ametikohtade ülehindamine on teinud Eesti majandusele karuteene. 5–10kordsete palgavahede tekkimine (mille aluseks pole olnud tööde hindamist, mis põhjendab palkade erinevust), ning suur madalapalgaliste hulk on ohtlik kogu riigi majandusele.
Kui me palgalõhede süvenemise vastu kiiresti midagi ette võta, ei ole Eesti ettevõtetel erilisi tulevikuväljavaateid, sest pole tarbijaid ega varsti ka töötegijaid. Juttu ekspordile keskendumisest ei saa sel juhul kuigi tõsiselt võtta, sest on küsitav, mis majanduslikku imet on võimalik teha 300–500euroste palkadega ettevõtetes.
Pikemalt loe tänase Äripäeva paberväljaandest.

Seotud lood

Arvamused
  • 27.03.13, 06:20
Kauba õiglane hind tõstaks ka palka
Mis võiks ettevõtjal olla selle vastu, et oskustöötajad saaksid palka alates 1000 eurot. Kuid palkade staatilisusel on mitu põhjust, leiab Oliver Kruuda.
Uudised
  • 08.04.13, 16:43
Uuring: 79% Eesti ettevõtjatest tõstab palku
KPMG uuringust „Majanduse Pulss 2013“ selgus, et Eesti ettevõtjad plaanivad tõsta nii palku kui töötajate arvu.
Arvamused
  • 29.03.13, 05:54
Suured tööjõukulud pidurdavad palkade tõusu
Kuuldes eri arvamusi palkade teemal tekib mõnikord tunne, justkui ei tahaks kellegi „karvane käsi“ lihtsalt kirjutada sellist palganumbrit, nagu vaja. 
  • ST
Sisuturundus
  • 18.12.24, 16:05
Investeerimine kunsti: muuseumikvaliteet võib maksta vähem kui pool telefoni
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele