Ma kuulun nende varahaldajate hulka, kelle hallatavates portfellides leidus kulda. Nüüd aga realiseerisin pikka aega hoitud positsiooni ja kavatsen edasi minna mõnda aega ilma kollase metallita, kirjutab SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.
Miks? Peamiselt sellepärast, et Euroopas võib täheldada üha selgemalt likviidsuspitsitust ning see on paraku just selline keskkond, kus realiseeritakse kõike ja tuuakse kapitali koju, et koduseid auke lappida.
Viimase paari nädala arengute ja eriti kulla minikrahhi kontekst viitab sellele, et euroala võib olla vann, millelt on likviidsuse mõttes punn eest ära tõmmatud ning vesi voolab välja kiiremini, kui seda jõutakse peale valada. Seega seni, kuni punni uuesti pole ette pandud, võivad turud käituda vastupidi sellele arusaamale, et kõik on hästi ja keskpangad on suutnud olukorra stabiliseerida. Veelgi enam – kui ka kõik ei ole hästi, siis tähendab likviidsuspitsitus seda, et kuld ei toimi ka selles kontekstis, kus traditsioonilises mõttes keerulistel aegadel nn turvalistesse varadesse üritatakse põgeneda. Sellises keskkonnas on raha väärt rohkem kui (varad) muidu, sest see on see materjal, millega auke lapitakse.
Kas kullaga ongi siis lõpp? Loe tänasest paberlehest. Igatahes füüsilise kulla omanikel soovitab Koppel varuda ka konserve, relvi ja antibiootikume.