Palgasurve, tõhus knopka istumise all

Äripäev ei suhtu eelmisel aastal kiirenenud palgakasvu nii dramaatiliselt kui Eesti Pank. Eesti majandusel seisab lähiaastatel ees kaks suurt väljakutset, mis on omavahel seotud – kuidas kiirendada heaolu kasvu ning parandada ettevõtete konkurentsivõimet. Sissetulekute kiire suurenemine on just see, mis loob ettevõtete konkurentsivõime paranemise eeldused. Mõnel juhul võib see küll toimuda šokiteraapiana ehk palgakonkurentsis alla jäävad firmad peavad uksed sulgema või kolima mõnda vaesemasse riiki. Eesti arengu seisukohast ei ole see aga sugugi halb.

Paljusid ettevõtjaid palgatõusujutud hirmutavad, sest ettevõtja vaatab töötasu tõusu eeskätt kui kulu. Kiiresse palgatõusu võiks aga näiteks koduturul tegutsevad ettevõtjad suhtuda ka kui võimalusse ehk tulusse. Mida suurem on eestlaste sissetulek, seda suurem on nõudlus toodete ja teenuste järele. Tööjõukulude kasvusurve asetab ettevõtte küll keerulisse majanduslikku olukorda ja sunnib  läbi viima organisatsioonile valusaid muudatusi. Pikaajalises perspektiivis võivad need muutused olla aga kasulikud ettevõttele endale ja majandusele tervikuna.

Aastaid tagasi Eesti tulevikuarenguid kirjeldades tõi tuleviku-uuringute instituut käibele väljendi lõunasoomestumine. Kahjuks oleme viimastel aastatel selles suunas liikumas. Soomlased toovad lihtsamad ja odavamad tööd Eestisse. Teiste lihtsamate tööde tegemiseks lähevad eestlased Soome ja teistesse Euroopa riikidesse, kus on palgatase kõrgem. Sissetulekute tasemelt soomlastele järele jõuda tundub utoopiline. Osale välisinvestoritest on eestlaste ja soomlaste sissetulekute vahe vähenemisest rääkimine ka häiriv, sest suur hulk välisinvesteeringuid tehakse Eestisse eesmärgiga tööjõukulusid kokku hoida. Kui palgad hakkavad tõusma, siis pannakse siin tootmine kinni ja kolitakse mõnda vaesemasse riiki edasi.

Kui me ei taha leppida Soome tagahoov olemisega, siis tuleb otsida võimalusi, kuidas Eestis palgakasvu kiirendada. Meil ei tasu valada krokodillipisaraid, kui mõni odavale tööjõule rajatud tootmine Eestist lahkub. Kreenholmi Narva tehase pankrotistumine on üks muutustega kohanemise võimetuse näide.Tegelikult on Eestis juba praegu sadu ettevõtteid ja mitmeid majandussektoreid, mis tuleksid edukalt toime ka praegusest oluliselt kõrgema palgatasemega. Eesti häda on aga selles, et selliseid ettevõtteid on liiga vähe ja neid ka ei teki kiiresti juurde, kui pole välist survet.

Inimesed on mugavad, sõltumata sellest, kas tegemist on tööandja või töövõtjaga. Palgasurve on aga tõhus knopka istumise all, mis panebki ettevõtjad tegutsema. Näiteks viimatine majanduskriis osutus majandusbuumi ajal liigselt rasva läinud organisatsioonidele heaks peegliks. Kriisis ellu jäänud ettevõtted on praegu hoopis paremas sportlikus vormis kui mõned aastat tagasi, lisaks ka kogemuse võrra rikkamad. Seetõttu ei ole ka eelmisel aastal kiirenenud palgatõus halb uudis.

Autor: 1185-aripaev