Endine Reformierakonna peasekretär Heiki Kranich väidab tänasest EPLis, et R-Hoolduse kunagised rahastajad ei soovi oma nimede avalikustamist, sest sobivat maailmavaadet esindava erakonna rahalist toetamist peeti siis ja kahjuks peetakse ka täna kummaliseks, peaaegu häbiväärseks, ning et inimesena saab ta neist aru. Mina ei saa, inimesena. Kas erakonna toetamine on siis sama mis sekspoest kumminaise tellimine, küsib News2bizi toimetaja Aivar Õepa. Et parem on, kui naabrid ei näe, muidu hakkavad pilkama, et päris pruuti polegi, ainult kummist.
Mina ei saa, inimesena. Kas erakonna toetamine on siis sama mis sekspoest kumminaise tellimine, küsib News2bizi toimetaja Aivar Õepa. Et parem on, kui naabrid ei näe, muidu hakkavad pilkama, et päris pruuti polegi, ainult kummist.
Kui mina oleks üheksakümnendatel Reformierakonda nelja või viie nulliga summaga toetanud ja sellega partei valimisvõidule kaasa aidanud, oleksin selle üle ilmselt praegugi uhke. Mis seal häbiväärset on? Kes toetab kultuuri, kes abivajajaid lapsi, kes poliitikuid. Olgu, võib-olla ma ei uhkustaks sellega, aga nime avalikustamise vastu poleks mul midagi. Välja arvatud juhul, kui olen selle annetuse vastu saanud poliitikutelt ebaausa konkurentsieelise ja see tõik annetuse avalikustamise järel samuti päevavalgele tuleb.
Nüüd ongi võimalikud kaks varianti, miks ikkagi noid nimesid ei öelda: kas ongi annetajad saanud valgustkartvaid vastuteeneid või ei talu nende endi nimed avalikustamist. Ja niikaua kuni neid nimesid ei öelda, usubki rahvas emba-kumba või koguni mõlemat varianti korraga. See, mida Kranich nimetab laimukampaaniaks, on lihtne soov olla informeeritud, soov olla kindel, et emma-kumma variandiga tegu pole.
Seotud lood
On 12. aprill 1999. Istun noore poliitikareporterina oma töölaua taga Äripäeva toimetuses ja uurin värskelt laekunud Reformierakonna riigikogu valimiste aruannet. Lasen silmad kiirelt üle, et millised ettevõtjad siis seekord ja kui palju… Üllatunult märkan summat 2,1 miljonit krooni.
Taas varjatud rahastamise skandaali sattunud Reformierakonnal on tegelikult lihtne võimalus asuda oma usaldusväärsust taastama.
See, mismoodi on reformierakondlased Siim Kallas ja Meelis Atonen suhelnud Äripäeva ajakirjaniku Katariina Krjutškovaga, pole mitte lihtsalt häbiasi. See on Reformierakonna agoonia.
Kaitsepolitsei teatas R-Hoolduse sularahaskandaali kommenteerides, et varjatud rahastamine tekitab asjatut usaldamatust erakondade ja poliitikute vastu ning see pole kindlasti Eesti huvides.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.