Ravimite väljakirjutamist ja müüki ei tohi mõjutada turundusvõtetega. Inimesed ei haigestu kampaania korras. Iga inimene koos oma haigusega on individuaalne, erinev teisest sama haigust põdevast inimesest. Toidulisandite suhtes ei ole inimesed nii tundlikud, mis aga sugugi ei tähenda, et kõik võivad süüa kõike ja kõik võivad müüa kõike, kirjutab apteekrite liidu juht Kai Kimmel.
Turtsun alati pahameelest, kui löön lahti ajalehe või ajakirja, kus laiutab toidulisandi reklaam, üks lubab pimedal saada nägijaks, teine liikumispuudega inimesel mägironijaks. Samas tean, et reklaam on väljaannetele eluliselt vajalik.
Kontrollimatu turundus. Eestis vohab kontrollimatult toidulisandite müük võrkturunduse, telefonipakkumiste ja käest kätte müügi kaudu. Minu kätte juhtus võrkturunduses levitatava toote reklaam, mis lubab tervenemist 39 haigusest. Minu 85aastasele kõrge vererõhuga tädile on telefonimüügis korduvalt kaela määritud toidulisandit, mis vererõhku tõstab, väitega, et see teeb pea selgeks. Lihtne on manipuleerida inimesega, kellel on terviseprobleemid. Ja kellel neid ei oleks. Valdavalt ei ole müügimeestel meditsiinilist haridust.
Väeta puud, mis vilja kannab. Vanasõna ütleb: väeta seda puud, mis vilja kannab, ehk siis: koolita seda, kellel on teadmistepagas. Seega ei näe ma põhjust küsida, miks apteekrid koolitusreisile viidi, kui see Londoni reis ikka kvalifitseerus koolitusreisi kategooriasse. Viimase teeb kindlaks ravimiameti juurdlus, mina kohut ei mõista.
Apteeker on ravimimüügi ahela viimane lüli. Alguse saab ravimi liikumine tootjast, kes müüb oma toodangu hulgifirmale. Kui üks suur hulgifirma, millele kuulub 28% Eestis tegutsevaid apteeke, selle tootja käsimüügiravimeid ja toidulisandeid lattu võtmast keeldub, ei müü neid ka talle kuuluvad apteegid. Müüvad apteegid, kes ei ole seotud selle hulgifirmaga, millel ongi selle konkreetse toodangu müüginäitajad siis suuremad.
Ei ole nii, et tootja tuleb apteeki ja ütleb: müüge minu toidulisandeid, siis saate reisile. Tootja esindaja tuleb apteeki ja teatab: olete müünud meie tooteid nii palju, et pakume teile koolitusreisi. Kas apteeker oleks pidanud jääma kindlameelseks ja vastama eitavalt? Ta võis mõelda: miks ka mitte, koolitus on teretulnud.
Apteekrile tehakse häbi. Võib-olla peabki häbi olema, võib-olla mitte, seda selgitab juurdlus. Ent kas Eesti seaduseandjal ei ole häbi, kuna ta on ainsana ELi riikidest apteekrid klassifitseerinud kaubandustöötajateks, mitte tervishoiuteenuse osutajateks?
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.