• OMX Baltic0,56%298,59
  • OMX Riga0,37%858,32
  • OMX Tallinn0,33%1 949,45
  • OMX Vilnius0,58%1 153,98
  • S&P 5000,79%5 405,97
  • DOW 300,78%40 524,79
  • Nasdaq 0,64%16 831,48
  • FTSE 1002,14%8 134,34
  • Nikkei 2251,02%34 328,06
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,26
  • OMX Baltic0,56%298,59
  • OMX Riga0,37%858,32
  • OMX Tallinn0,33%1 949,45
  • OMX Vilnius0,58%1 153,98
  • S&P 5000,79%5 405,97
  • DOW 300,78%40 524,79
  • Nasdaq 0,64%16 831,48
  • FTSE 1002,14%8 134,34
  • Nikkei 2251,02%34 328,06
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,26
  • 13.04.25, 15:00

Gabriel Männe: Eesti vajab Majandusliku Stabiilsuse Lepet

Selleks, et meie majanduspoliitika poleks nagu tuulelipp, vajame kokkuleppeid maksupoliitikas, energeetikas, ettevõtluskeskkonnas ehk neis valdkondades, kus pidev suunamuutus on olnud oluline ebakindluse allikas, kirjutab Gabriel Männe arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Invictus Privatstiftungi asepresident Gabriel Männe.
  • Invictus Privatstiftungi asepresident Gabriel Männe.
  • Foto: Jake Farra
On teada-tuntud tõsiasi, et edukat majanduskliimat soosib usaldusväärsus ning poliitiline ja majanduslik stabiilsus. Kuid kas Eesti majanduse probleem seisneb vaid väliskeskkonna mõjus või hoopis meie enda sisepoliitilises nn karikakrapoliitikas?
Viimased kolm aastat on Eesti majandus olnud kriisis. Regiooni stabiilsust on mõjutanud tegurid, mida me ei saa kontrollida – Ukraina sõda, Saksamaa majanduse jahtumine, Põhjamaade ekspordituru kokkukuivamine ning intressimäärade tõus. Kuid oleme ka sisemiselt ebakindlad, miks?
Kui varem võrdlesime end enesekindlalt Põhjamaadega, siis täna teeme seda aina harvemini. Selle asemel vaatame üha enam Leedu poole ja seda põhjusel, et Leedul on läinud palju paremini.
Hädavajalik stabiilsus keerulisel ajal
Perioodil 2021–2025 on Leedus ametis olnud kaks valitsust. Eestis aga lausa kuus (sic!) Võiksime teha Kuldvillaku erisaate kõikidest erinevatest ministritest, kes on selle aja jooksul ametit pidanud. Oleme näinud terve paraaditäie erinevaid ministreid, kelle vaheldumine tekitab segadust ja kahandab riigi usaldust.
Ajad on keerulised: piirkonda raputavad kriisid ja julgeolekuohud. Just sel hetkel oleks vaja püsivust, kuid meie valitsused vahetuvad kiiremini kui aastaajad. Veelgi kummalisem on, et kuuest viimatisest valitsusest viis on juhitud sama erakonna poolt, ent majanduspoliitika suund on olnud justkui tuulelipp.
Kord tõstetakse lastetoetusi, siis vähendatakse neid. Üks valitsus kehtestab maksu, teine tühistab selle. Ühel päeval toetatakse meretuuleparke, järgmisel lüüakse nendele pidurit. See ongi ilmselgelt nn karikakrapoliitika – armastan, ei armasta. Selline heitlikkus ei ole mitte ainult väsimust tekitav, vaid ka majandusele kahjulik.
Illustratiivne näide on ettevõtte tulumaksu ettepanek. Kuigi muudatus jäeti lõpuks katki, jäi õhku ebakindlus. Paljud välisinvestorid otsustasid oodata 2027. aasta valimisteni või viisid oma kapitali mujale. Jah, hetkeks võis olla kergendust, et maksumuudatus jäeti ära, ent kulutused suurenevad ning maksutõusud on niikuinii paratamatud. Laenu saab võtta, kuid koos sellega kasvavad ka intressikulud ja surve tuleviku eelarvetele.
Parteideülene majandusliku stabiilsuse lepe
Põhjamaade ja Kesk-Euroopa investorid küsivad, miks tuua kapital Eestisse, kui tootlus on sama, ent poliitiline risk kõrgem? Aus vastus on: ei toodagi.
Süü ei lasu ainult ühel erakonnal või koalitsioonil. Ka opositsiooni panus on olnud pigem lõhestav kui lahendusi pakkuv. Just seetõttu vajame me midagi enamat kui järjekordset valimistsirkust. On aeg luua parteideülene majandusliku stabiilsuse lepe, raamistik, mis looks usaldust ja prognoositavust vähemalt kümneks aastaks.
Seda võiks nimetada Majandusliku Stabiilsuse Kokkuleppeks. See sisaldaks kokkuleppeid maksupoliitikas, energeetikas, ettevõtluskeskkonnas ehk neis valdkondades, kus pidev suunamuutus on seni olnud kõige mõjukam ebakindluse allikas. Eesmärk ei ole kivisse raiutud reeglid, vaid fundamentaalsed põhimõtted, milles võib kokku leppida ka erinevate valitsuste vahetudes.
Kokkulepe kehtiks ajavahemikus 2025–2035. Selle täitmist hindaks ekspertidest ja erasektori esindajatest koosnev nõukoda, kes võiks anda regulaarselt hinnangu: kas liigume etteaimatava ja usaldusväärse riigina edasi või pendeldame endiselt "karikakra" lainetel?
Eesti ei saa jääda lootma ainult IT-eduloole. Meie väljakutse on näidata, et suudame olla ka poliitiliselt küps ja majanduslikult usaldusväärne. Alles siis on päriselt lootust, et me ei võrdle end enam Leedu, vaid taas Põhjamaadega.
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele