ÄP: enne rahule ei jäta, kui maksutulud on teada

Selline statistiline kokkuvõte on taas kord hea võimalus meelde tuletada - Äripäev on aastaid olnud seisukohal, et maksustatavad tulud peaksid olema Eestis avalik teave. Samuti ka palgad, just nagu need osa ametikohtade puhul avalikud ka on. Endiselt on arusaamatu, miks Eesti riik, kes on maailmas üsna esirinnas oma avatuse ja vaba ühiskonna poolest, pole ikka veel kasutanud lihtsalt võimalust seda avatust veelgi enam suurendada.

Alati võib nõu arutleda selle üle, mis kujul kõnealune teave avalikuks teha. Siin on toimetus varem välja pakkunud, et kommertseesmärkidel kasutamise vältimiseks võib selle teha näiteks tasuliseks. Kuid selle üle, et inimese aastatulult tasutud tulumaks ja seeläbi ka tema aastatulu võiks olla avalik, enam pikalt diskuteerida vaja ei ole.

Huvitava ettevõtmisega tuli hiljaaegu välja haridus- ja teadusministeerium, kui otsustati avalikustada ministeeriumi kaudu kohalikele omavalitsustele eraldatud palgatoetuse summad. Seda siis ümberarvutatuna õpetaja palgaks, mille miinimum on astmete kaupa teatavasti kokku lepitud. Kaude võib sedagi nimetada palkade avalikustamiseks, aga ümberpööratud kujul – asjaosalised ja avalikkus sai teada, kui palju õpetajad ühes või teises omavalituses peaksid teenima.

Sellise sammu praktiline kasu oli tuntav. Selgelt joonistus välja, millised omavalitsused maksid õpetajatele kogu palgaraha välja, millised aga olid otsustanud osa sellest muudeks kuludeks hoida või kasutada. Selline avalikkuse kontrolli efekt oleks aga ühiskonnas kordades suurem, kui kõik palgad oleksid avalikud.

Õigemini võimalus selliseks kontrolliks, sest Kui palgainfo on avalik, kaob selle ümbert saladuseloor ja kahaneb esialgne ülisuur huvi selle info kättesaamiseks lihtsalt teadasaamise pärast. Seda ilmestab Soome kogemus, kus eraisikute maksustatav tulu on avalik, kuid sellega tutvumine ei täida sugugi soomlaste päeva hommikust õhtuni. Eestiski kujuneks see teave lihtsalt loomulikuks osaks avatud ühiskonnast.

Kohustuslikud maksumiljonäride TOP-id on osa ajakirjandusest ning neid koostatakse niikuinii. Sellest on teadlik ka maksu- ja tolliamet, kes tõi välja, et vähemalt miljon eurot tulu deklareeriti seekord kuues deklaratsioonis, mis on 10 deklaratsiooni võrra vähem kui aasta tagasi. Ülevaatlikkuse huvides – just nagu poes on eurohindade kõrval enamasti veel ka kroonihinnad – oli lisatud, et vanas vääringus vähemalt miljoni kroonist tulu deklareeriti vastavalt 2788 ja 2188 inimest.

Edaspidi võikski jõuda selleni, et kui maksumiljonärid ja muud huvipakkuvamad statistilised numbrid on ajakirjanduses juba kajastamist leidnud (ehk siis avalikkuse tavapärane huvi rahuldatud), muutub kogu info kättesaadavaks. Seda võimalust ühiskonda avalikumaks muuta tuleks Eestis kindlasti kasutada.

Autor: 1185-aripaev