Hinnapommi poeketi sulgemine näitab, et rõivaäris odava tänavakaubanduse ärimudel enam ei tööta, leiab ajakirjanik Alyona Stadnik.
Kui selle äri õitseajal oli Hinnapommil 76 poodi, siis viimastel aastatel vähenes nende arv kiiresti. Majandusaasta aruannetest selgub, et viimaste aastate jooksul suhtuti küll iga kaupluse potentsiaali järjest kriitilisemalt ja üritati oma tegevust ümber struktureerida. Tulemus aga näitab, et see ei õnnestunud.
Poe pidamine pole Eestis just odav lõbu. Töötajatele tuleb palk maksta, ka rendihinnad ja kommunaalmaksed on suurenenud. Just tööjõu- ja üürikulud määrasid esialgu, missugused kauplused said tööd jätkata. Tänaseks siis mitte ükski.
Teine läbikukkumise põhjus on eeldatavasti kvaliteet. Kui ikka õmblused jooksevad ja riie kaotab värvi pärast paari pesu, siis ei saa seda ka nn teisele ringile saata. Konkurentsis kiirmoekettidega jäi Hinnapomm selgelt alla.
Nooremad inimesed eelistavad aga niikuinii internetis poodelda. See on ka loogiline: interneti kaudu tellides saab kvaliteetsemaid riideid hulga soodsamalt kui poest. Hinnapomm tellis oma tooteid välismaalt ja tõi konteineriga Eestisse. Aga ega Eesti klient pole rumal, ta tellib parem ise sama toote internetis. Need, kes veel poodides käivad, aga eelistavad pigem kaubakeskusi ja suuri poekette, kus saab ka muud vajalikud ostud teha.
Odavate riiete poed, mis veel Eesti turule jäänud, peavad klientide hoidmiseks ja juurdemeelitamiseks kõvasti vaeva nägema.
Seotud lood
Äripäeva rikaste TOPis olev rõivaärimees Sulev Kodu sulges reedel oma viimase Hinnapommi poe ning taandus jaekaubandusest. Põhjuseks suured kulud.
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.