• OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • 05.06.13, 14:24
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rõtov: loome sukasäärefondi

Miks sunnitakse meid tegema oma teise samba investeeringuid kopsaka haldustasudega?  Miks ei võiks üks teise samba fond olla näiteks ainult tavalise deposiidi põhine ja olematute halduskuludega, küsib Äripäeva peadirektor Igor Rõtov.
Fondi võiks teha Eesti Panga juurde. See  annaks meile võimaluse jätta kinni maksmata fondihaldurite kõrged palgad ja kasumeid. Nimi  oleks Sukasäärefond. Ma ei usu, et inimesed seda väga palju kasutaksid, aga mõju kogu teise samba süsteemile võiks olla vägagi tervendav.
Väikeinvestorina olen investeerinud nii teise kui ka kolmandasse sambasse, samuti otse aktsiatesse. 2008. aasta börsikrahhi esimeses faasis müüsin kõik aktsiad ja tõstsin kolmanda samba säästud aktsiafondist võlakirjafondi, seeläbi õnnestus mul suuremaid kaotusi vältida. 2009. aastal, kui aktsiahinnad olid vastu maad tambitud, investeerisin uuesti aktsiatesse, millega tegin väikesed kaotused tasa ja jõudsin päeva lõpuks ka plussi.
Samal ajal pidin aga abituna pealt vaatama, kuidas minu teise samba raha põles, ja ainukesed, kes selle pealt teenisid, olid fondihaldurid. Sukasäärefond oleks olnud mulle väga teretulnud.
Praegu on riik püüdnud teise sambasse investeerinud inimesi kaitsta nende endi rumaluse eest. Miks siis ei võiks olemas olla ka kaitsemehhanism fondihaldurite ahnuse vastu.
 
Autor: Igor Rõtov, Vilja Kiisler

Seotud lood

Arvamused
  • 05.06.13, 06:11
Pensionile tuleb rajada hea vundament, mitte sambad
Swedbanki ettepanekule suurendada kohustuslikke makseid teise pensionisambasse kuni kümnendikuni palgast kirjutavad tõenäoliselt kahe käega alla ka kõik teised kommertspangad ja (pensioni)fondivalitsejad. Maksjate endi toetusprotsent sellele ettepanekule jääb aga tõenäoliselt kuhugi sellesama kümne protsendi kanti.
Uudised
  • 04.06.13, 08:50
Swed tahab pensionireformi
Swedbanki teatel on III pensionisammas oma aja ära elanud ning inimeste maksed II sambasse peaks olema suuremad.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 11:59
Üürnikust omanikuks: Tallinna südalinnas on müüa piiratud kogus esinduslikke büroopindasid
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele