Miks sunnitakse meid tegema oma teise samba investeeringuid kopsaka haldustasudega? Miks ei võiks üks teise samba fond olla näiteks ainult tavalise deposiidi põhine ja olematute halduskuludega, küsib Äripäeva peadirektor Igor Rõtov.
Fondi võiks teha Eesti Panga juurde. See annaks meile võimaluse jätta kinni maksmata fondihaldurite kõrged palgad ja kasumeid. Nimi oleks Sukasäärefond. Ma ei usu, et inimesed seda väga palju kasutaksid, aga mõju kogu teise samba süsteemile võiks olla vägagi tervendav.
Väikeinvestorina olen investeerinud nii teise kui ka kolmandasse sambasse, samuti otse aktsiatesse. 2008. aasta börsikrahhi esimeses faasis müüsin kõik aktsiad ja tõstsin kolmanda samba säästud aktsiafondist võlakirjafondi, seeläbi õnnestus mul suuremaid kaotusi vältida. 2009. aastal, kui aktsiahinnad olid vastu maad tambitud, investeerisin uuesti aktsiatesse, millega tegin väikesed kaotused tasa ja jõudsin päeva lõpuks ka plussi.
Samal ajal pidin aga abituna pealt vaatama, kuidas minu teise samba raha põles, ja ainukesed, kes selle pealt teenisid, olid fondihaldurid. Sukasäärefond oleks olnud mulle väga teretulnud.
Praegu on riik püüdnud teise sambasse investeerinud inimesi kaitsta nende endi rumaluse eest. Miks siis ei võiks olemas olla ka kaitsemehhanism fondihaldurite ahnuse vastu.
Autor: Igor Rõtov, Vilja Kiisler
Seotud lood
Swedbanki ettepanekule suurendada kohustuslikke makseid teise pensionisambasse kuni kümnendikuni palgast kirjutavad tõenäoliselt kahe käega alla ka kõik teised kommertspangad ja (pensioni)fondivalitsejad. Maksjate endi toetusprotsent sellele ettepanekule jääb aga tõenäoliselt kuhugi sellesama kümne protsendi kanti.
Swedbanki teatel on III pensionisammas oma aja ära elanud ning inimeste maksed II sambasse peaks olema suuremad.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?