Swedbanki teatel on III pensionisammas oma aja ära elanud ning inimeste maksed II sambasse peaks olema suuremad.
"Näeme, kui palju inimesed on kogunud teise sambasse ja kui palju juurde kogunud, ning oleme veendunud, et praegune süsteem ei taga vanaduses inimväärset elu," kommenteeris kümme aastat toiminud pensionikogumissüsteemi
Postimehele Swedbanki jaepanganduse juht Ulla Ilisson.
"Praegused pensionärid ei suple rahas, aga tulevikus peaks pension tagama vähemalt 40% viimasest sissetulekust, kuid väga paljudel ei pruugi see nii suureks kujuneda ja diskussiooni pole ühiskonnas sel teemal olnud," lisas Ilisson.
Swedbanki pensionifondide juht Loit Linnupõld märkis, et Eestis pole kokkulepet selle kohta, kui suur võiks olla pensionile jäänud inimese sissetulek võrreldes tema viimase palgaga, ent Skandinaavias on see 70% ja selleks peaks säästma kogu elu iga kuu 20–22% palgast.
Kui Swedbanki ettepanekud kokku võtta, siis panga arvates peaks inimesed panustama pensionikogumisse senisest märksa enam: kolm kuni kümme protsenti brutopalgast praeguse kahe protsendi asemel.
Seotud lood
2. jaanuarist asub Swedbank Investeerimisfondid ASi juhina tööle Kristjan Tamla, kes seni juhtis Swedbanki Balti Investeerimiskeskust.
Miks sunnitakse meid tegema oma teise samba investeeringuid kopsaka haldustasudega? Miks ei võiks üks teise samba fond olla näiteks ainult tavalise deposiidi põhine ja olematute halduskuludega, küsib Äripäeva peadirektor Igor Rõtov.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.