Maaelupoliitika peab toetama inimeste ja kapitali liikumist linnadest maale, see peaks olema üleriigilise tähtsusega strateegiline eesmärk. Selle saavutamise võtmeks on kvaliteetsed ja mitmekesised töökohad maal, kirjutab EVEA asepresident Marina Kaas.
Kui räägitakse maaelust, näevad paljud vaimusilmas põldu kündvat traktorit või niidul jalutavat loomakarja. Maaelu aga ei ole enam ammu põllumajandus. Põllumajandus pakub järjest vähem töökohti: 12,3 % maatööhõivest 2012, samas kui 1990. alguses oli see näitaja 56%. Ligi 56% töökohti maal on teeninduses ja 32% töötleva tööstuses. Kuid nende töökohtade pärast konkureerivad maapiirkondadega edukalt linnad. Uued töökohad õhukese riigi ja erasektori efektiivsuse kasvu tingimustes tekivad vaid tööstuse ja teeninduse mikro - ja väikeettevõtetes.
On loogiline, et ELi rahastatava maaelu arengukava vahenditega toetatakse mittepõllumajanduslikku väikeettevõtlust kui ainsat jõudu, mis suudab korvata põllumajandusest kadunud töökohti, pakkuda elanikele teenuseid ning tuua maale tagasi inimesi.
Mida tuleks teha, et elu jääks maale ka pärast eurotoetuste lõppemist, loe Äripäeva tänasest paberväljaandest.
Seotud lood
Turvasüsteemid toodavad igapäevaselt suurtes kogustes infot. Läbi tänapäevaste nutikate lahenduste saab neid andmeid üha kiiremini töödelda. Selle abil on võimalik näiteks läbi
valve- ja läbipääsusüsteemide tuvastada inimeste käitumises anomaaliaid ja hinnata reaalajas võimalikke riske. See on vajalik ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid teenuseid ja võivad on ärisaladuse või andmete lekkimise korral saada suurt kahju.