Maaelupoliitika peab toetama inimeste ja kapitali liikumist linnadest maale, see peaks olema üleriigilise tähtsusega strateegiline eesmärk. Selle saavutamise võtmeks on kvaliteetsed ja mitmekesised töökohad maal, kirjutab EVEA asepresident Marina Kaas.
Kui räägitakse maaelust, näevad paljud vaimusilmas põldu kündvat traktorit või niidul jalutavat loomakarja. Maaelu aga ei ole enam ammu põllumajandus. Põllumajandus pakub järjest vähem töökohti: 12,3 % maatööhõivest 2012, samas kui 1990. alguses oli see näitaja 56%. Ligi 56% töökohti maal on teeninduses ja 32% töötleva tööstuses. Kuid nende töökohtade pärast konkureerivad maapiirkondadega edukalt linnad. Uued töökohad õhukese riigi ja erasektori efektiivsuse kasvu tingimustes tekivad vaid tööstuse ja teeninduse mikro - ja väikeettevõtetes.
On loogiline, et ELi rahastatava maaelu arengukava vahenditega toetatakse mittepõllumajanduslikku väikeettevõtlust kui ainsat jõudu, mis suudab korvata põllumajandusest kadunud töökohti, pakkuda elanikele teenuseid ning tuua maale tagasi inimesi.
Mida tuleks teha, et elu jääks maale ka pärast eurotoetuste lõppemist, loe Äripäeva tänasest paberväljaandest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti tööportaale külastati 2024. aastal enam kui 35 miljonit korda. Pooled külastustest tehti CVKeskus.ee tööportaali, millele järgnesid Töötukassa (20% külastustest) ja CV-Online (16% külastustest), näitab veebianalüütika ettevõtte Similarweb värske statistika.