Tööturule naasmist on vaja motiveerida

Ei minda mitte ainult majandusliku heaolu nimel, vaid ka sellepärast, kuidas Eestis inimestesse suhtutakse. Välismaale lahkumise põhjus on sageli soov kogeda inimlikumat suhtumist.

Pikemaajalises perspektiivis on Eesti suurim väljakutse tööjõupuudus. Seetõttu tuleb luua tingimused, mis motiveerivad ettevõtjaid tööle võtma pensionäre ning kaasama ka osalise töövõimetusega inimesi. Iga inimene suudab luua väärtust, kui ta leiab endale õige koha, tahab seda teha ja kui seda talle võimaldatakse.

Mida kauem on aga inimene tööturult eemal olnud, seda raskem on tal seal jälle kohaneda, olgu siis eemaloleku põhjuseks haigusleht, töövõimetus või pension. Inimest tuleb tööturule naasmiseks motiveerida, mitte sundida.

Sotsiaalminister Taavi Rõivas räägib 200 miljoni euro suuruse investeeringu vajadusest töövõimeskeemi loomisse, millest 169 miljonit eurot tuleb Euroopa Liidult. Et neid summasid efektiivselt kasutada, tuleb aga selged eesmärgid seada. Nii riigil kui ka ettevõtetel on selles tähtis roll. Riigil tasandil tuleb kõigepealt seada eesmärk, kuhu tahetakse jõuda, ja siis välja töötada seda toetav mehhanism, mitte rääkida sellest, et sotsiaalsfääri investeeritakse tohutu palju raha.

Eesmärgi võib defineerida näiteks tööturule tagasi toodud inimeste hulga kaudu, osaliselt töövõimetute ja osalise tööajaga töötavate inimeste arvuna, haiguslehepäevade vähenemisena. Ei tohi unustada ka investeeringuid ennetustegevustesse ja motivatsioonisüsteemi, mis vähendab õnnetusi ja haigusjuhtumeid ning parandab töötajate üldist tervist.

Õigesti tehtud investeeringud sellesse valdkonda hoogustavad majandust mitut moodi. Siinjuures ei tohi ära unustada inimlikku suhtumist, mis tagab parema töötulemuse ja kiiremini areneva ühiskonna. Kui suhtumine inimestesse paraneb, väheneb loodetavasti ka välismaale minevate inimeste hulk.