Majandusminister Juhan Partsi nõustanud Erkki Raasuke jätab endast riigi äriühingute valitsemise korraldamisse võimsa jälje.
Äripäeva hinnangul lähtub Raasukese kokku pandud dokument headest ja õigetest põhimõtetest, mida oleme juhtkirjades pikema aja jooksul kaitsnud: riigifirmade juhtimise läbipaistvuse nõue, riigi äriühingute nõukogude depolitiseerimine, nõukogu liikmetelt sobiva kvalifikatsiooni nõudmine, konkreetsete eesmärkide seadmise ja ootuste sõnastamise vajadus, eeskuju võtmine erasektorist riigifirmade juhtimisel.
Kahjuks puudub Raasukese plaanis lahendus, mida oleme ikka pidanud parimaks: riigifirmade börsileviimine. Miks nii, sellele on vastus antud kohe alguses: tööülesande on püstitanud majandus- ja kommunikatsiooniminister. Dokumendi koostajate ülesanne ei olegi olnud otsida vastust küsimusele, kas riik üldse peaks äriühingutes osalema. Kahtlemata annab Raasukese ettepanekute rakendamine riigile võimaluse näidata, et ka riik võib olla tunduvalt parem omanik, kui ta praegu on. Optimistlikult 100 miljonit eurot kokkuhoidu aastas on kõva sõna.
Kuna plaani elluviimine eeldab riigi äriühingute koondamist ühe selge tegevusfookusega üksuse kätte, st uue superfirma loomist, näeme liigse tsentraliseerumise ohtu. Et ärifirmade valitsemise kulud mingil juhul ei suurene, vaid hoopis vähenevad inimressursi vabanemise näol ministeeriumitest, seda kinnitatakse dokumendis mitmel pool. Samas ei näidata, kus täpselt kokkuhoiukohad tekivad. Paremini on lahti kirjutatud omandiüksuse rahastamine, selleks kuluvast 810 000 eurot läheb suurem osa superfirma juhatuse esimehe ja nõukogu liikmete palkade peale.
Küsimus on ka, kust võetakse uue omandusüksuse juhatusse ja nõukogusse sobivad, laitmatu taustaga kompetentsed inimesed, kes tegutsevad „lõppomaniku“ ehk eesti rahva nimel. Sellele küsimusele plaan vastust ei anna. Ühelt poolt on arusaadav, et põhimõtteliste küsimustega tegelevas alusdokumendis konkreetseid nimesid paika ei panda. Teisalt on raske vaidlustada väidet, et „superfirma“ elujõule ja võimekusele saatuslikuks saada nimelt personaalia.
Kõige suurem oht selle hea plaani puhul seisneb selles, et ta jääb lihtsalt riiulile tolmuma või lastakse auklikuks ministrite omavahelistes sõnasõdades. Aruteludokumendi tellimine näitab Juhan Partsi julgust riigifirmade probleemiga tegeleda ja ka peeglisse vaadata: eks näita ju Raasuke kaudselt näpuga ka majandusministeeriumi tegematajätmistele riigifirmade juhtimise korraldamisel. Teisalt aga eeldab plaani teokstegemine ministeeriumite koostööd ning koos sellega ka valitsusparteide ühtsust, just see viimane võib osutuda Raasukese superplaani proovikiviks.
Autor: 1185-aripaev
Seotud lood
Riigi äriühinguid koondav superfirma tuleks suurettevõtja Jüri Mõisa sõnul viia börsile.
Riigikontrolli täna avaldatud auditi kohaselt on riigil jätkuvalt raskusi äriühingute heaperemehelikul ja eesmärgipärasel valitsemisel.
Riigikontroll uuris aasta algul riigi äriühingute strateegiaid ning väidab auditis, et Eesti Energial strateegiat polegi.
See oli päris lustakas, kuidas rahandusminister Jürgen Ligi eelmisel nädalal seletas, et hoopis tema andis Erkki Raasukesele ülesande välja mõelda, kuidas riigifirmade juhtimise pealt sada miljonit eurot kokku hoida. Aga Raasuke, va paha, mõelnud selle välja hoopis majandusminister Juhan Partsi ametlikul tellimusel. Peaaegu et reetur niisugune!
Vastutustundetu eelarvepoliitika ja võlgu elamine on saanud USA majandusedu sünonüümiks – fiskaalaasta esimesel kahel kuul (oktoober ja november) kasvas Ühendriikide eelarve puudujääk rekordilise tasemeni.