Kavandatavate maksuseaduse muudatustega kehtestatakse käibemaksuosisena sisuliselt luksussõiduki maks keskklassi sõidukite suhtes. Eelnõu on tugevalt riigi poole kaldu, sest arvestamata jäetakse võimalusega, et autot kasutatakse peale ettevõtluse isiklikuks tarbeks poolest väiksemas osas.
Eelnõus soovitakse piirata sõiduautode käibemaksu mahaarvamist poole võrra ja mitte lubada ühe sõiduauto kohta mahaarvamist rohkem kui 2000 eurot. Erandina lubatakse käibemaksu täielikku mahaarvamist autode müügi ja rendileandmise korral ning juhul, kui autot kasutatakse eranditult ettevõtluse jaoks. Viimane peab olema maksuhaldurit rahuldaval viisil tõendatud, kuid eelnõust ei selgu, milline on maksuhaldurit rahuldav viis. Täiendav maksustamine ei tähenda paremat laekumist. Kui täiendav maks kehtestatakse läbimõtlematult, võib see kaasa tuua hoopis maksutulude vähenemise.
Käibemaksu üldine põhimõte on, et maha saab arvata ettevõtluses maksustatava käibe tarbeks tehtud kuludelt tasutud käibemaksu. Eelnõu kaldub sellest põhimõttest kõrvale, olles ebaõiglane juhtudel, kui autot kasutatakse isiklikeks sõitudeks näiteks 10 või 20% ulatuses ja sellele vastab mahaarvamise piirang minimaalselt 50.
Valitsus on seni kinnitanud, et luksusautode maksustamist ei tule, kuid maksustab progresseeruvalt eelkõige kallimate autode kasutamist. 50% käibemaksu saab maha arvata autolt, mille hind on 20 000 eurot + km. Kallima keskklassi autolt, mis maksab 40 000 eurot , saab maha arvata kõigest 25% käibemaksu, 100 000euroselt luksussõidukilt aga 10%.
Eelnõus puudub mõistlik tasakaal, mis lubaks autot mõistuspäraselt ja ausalt makse deklareerides kasutada paralleelselt ühel ja teisel otstarbel. Kui tahad firma autoga vaid pisut oma asju ajada, kaotad vähemalt pool käibemaksu ja maksad erisoodustust või pead oma asjade ajamiseks ostma isikliku auto. Kui 2000eurose mahaarvamispiiriga pannakse paika, et 50% või 90% tehtud kulust (sõltuvalt auto hinnast) ei ole ettevõtluse tarbeks, on tee lahti ka selle osa maksustamiseks tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”