Tallinna valimiste tulemus otsustatakse Lasnamäel. Kes tahab Tallinnas võita, peab välja arendama valimistoote venelastele ja seda ka venelastele turundama, leiab riskiinvestor Allan Martinson.
Inimesele, kes tahab osta veoautot, ei ole mõtet pakkuda eri värvi kabriolette. Tallinnas oli vaid üks erakond, kes teadis, kus on tegelik turg, ja pakkus sinna hästi sobivat, sisse töötatud brändiga toodet. Kolm teist parteid müütasid oma toodet eestlaste nišiturul ja saavutasid vaid omavaheliste turuosade muutuse. Start-up 'i keeles rääkides - neil puudus product market fit.
Kahtlustan, et kolm parteid ei teadnud vähimatki sellest, mida venekeelne turg tahaks kuulda. Nende kampaania saavutas 5000 -10 000 hääle üksteiselt ärakangutamise. Kui see energia oleks suunatud sama hulga lasnamäelaste veenmisele, võinuks tulemus olla teine.
Ei maksa mõelda, et tegemist on võimatu ülesandega. Lasnamäe ei ole homogeenne, seal on rohkem muresid kui mujal Tallinnas ja kindlasti ei ole neist peamine Pirita tee ummik. Mure on ebakindlus oma staatuse pärast Eesti Vabariigis. Tallinna valimised on paljudele ainuke kaasarääkimise väljund.
Keskerakond on "naši", kõik muud olid "oni", ja kui lisaks "oma-olemisele" pakutakse ka kirikut ja tasuta transporti, siis on tulemus no-brainer. Mismoodi hääletaks eestlastest rahvakild kuskil võõra rahva keskel (näiteks Peterburis), kui saada on vaid üks eestimeelne partei ja see pealegi läbi ime on võimul? Ega me ei viitsiks eriti muid programme isegi lugeda.
2017. aasta valimised Tallinnas võidab see, kellel on strateegia Lasnamäe jaoks. Arvestades, kui kaua läheb usalduse tekitamiseks aega, peaks sellega pihta hakkama täna. Huvitav, miks ei toodud Jevgeni Ossinovskit ja Andrei Korobeinikut Tallinna?
Süüdistada valimistulemustes valimisliite, kes äraandlikult hääli ära võtsid - see on jama. Maailm liigub suurema, mitte väiksema mitmekesisuse poole. Pigem on kahju, et üks neist üle künnise ei ulatunud. Valimisliidud ilmselt jäävad ja tulevikus tuleb nendega arvestada.
Süüdistada koju jäänud valijaid ei ole samuti mõttekas. Esiteks oli Tallinna 63% osalusprotsent väga korralik tulemus. 37%, kes koju jäid, hääletasid samuti - ma arvan, et neil oli poliitikast sügavalt savi. Mittehääletamine on inimese õigus ja kui tarbija ei tule poodi ühtegi toodet kaema, siis ei ole see mitte tarbija, vaid tootjate viga.
Allikas: Allan Martinsoni Facebooki postitus
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”