Maksude tasumata jätmine on üks suuremaid peavalusid igale valitsusele. Tõenäoliselt on võimatu tagada, et kõik maksud sendi pealt makstud saaksid, kuid pole olemas valitsust, mis lepiks sellega, et oluline osa maksutulust laekumata jääb. Omaette küsimus on aga, kas näiteks üle tuhandeeuroste arvete deklareerimine aitab kaasa maksude paremale maksmisele, kirjutab majandusanalüütik Maris Lauri.
Maksude paremaks laekumiseks on vaja, et maksude maksmata jätmine oleks maksumaksjale selgelt ja arusaadavalt kahjulikum kui nende tasumine. Kuidas riigi jaoks positiivne tasakaal saavutatakse, on riigi ja ühiskonna valikute, aga ka üldise mentaliteedi küsimus. Mõnes riigis on inimesed seaduskuulekamad ning maksud makstakse korralikult ära olenemata sellest, millised maksuametipoolsed sanktsioonid on. Tavaliselt on siiski hirm karistuse ees see, mis paneb maksumaksjaid oma kohustusi täitma, kuid kardetakse ka ühiskonna hukkamõistu.
Jättes kõrvale põhimõttelised maksude tasumisest keeldujad, on maksupettuste põhjuseks ikkagi asjaolu, et saadav kasu on petturite hinnangul suurem võimalikust kahjust ja maksukulust. Maksupetturluse vähendamiseks tuleks seega nihutada maksutasumise n-ö tasakaalupunkti ehk muuta maksude mittemaksmisega vahelejäämine kulukamaks ja tõenäolisemaks. Esimene tähendab lihtsalt karmimaid karistusi.
Kuid millised on vahelejäämise tõenäosused? Ilmselt mitte piisavalt kõrged, vähemalt märkimisväärse osa inimeste jaoks (ettevõtete juhid ja omanikud on ju ka inimesed). Kas plaanitav üle tuhandeeuroste arvete deklareerimine maksuametile seda tõstab? Võib-olla tõstab, aga võib-olla mitte.
Majandusanalüütik Maris Lauri arutleb maksude maksmise ja maksutulude paremaks laekumiseks kavandatavate muudatuste üle pikemalt tänase Äripäeva paberväljaandes.
Seotud lood
Maksu- ja tolliameti töös on kontrollimine oma olemuselt tagajärgedega tegelemine ning selle võrra ka kallim ja vähem tulutoov, selgitab maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.