Mis selle väliskapitaliga siis on?

Põhilise osa neist investeeringutest moodustasid reinvesteeritud tulud ehk siis kasum, mida välisomanikud koheselt välja ei võtnud: 340 miljonit ehk 79,4%. 152,5 miljoni eest tuli Eestisse muud välisinvestorite raha, eelkõige on tegemist laenudega, mis siia anti või ka tütarettevõtetelt võetud laenude (jaa-jaa, see on asi, mida välismaalased ei usu Eestis toimuvat) tagasimaksed. Põhikapitali tehtud investeeringud olid aga miinuses 64,1 miljoni euroga ehk siis sellises ulatuses vähenesid välisinvesteeringud Eestisse.

Tõsiasi on aga see, et investeeringute statistika kõigub kvartaliti kõvasti. Vaataks, kuidas on seis 12 jooksva kuu arvestusega. Kogu otseinvesteeringute maht 813,6 miljonit eurot ehk 11,3% vähem kui aasta varem. Reinvesteeritud tulud 805,9 miljonit eurot ehk 99% koguvälisinvesteeringust ja 26,7% vähem kui aasta varem. Muud investeeringud 63,4 miljonit eurot, aasta varem -588 miljonit eurot (Eesti maksis kõvasti laene tagasi). Põhikapitali tehtud investeeringud on miinuses 55,8 miljoni euroga, aasta varem oli seis 405,6 miljoniga plussis.

Seega: välisinvesteeringud Eestisse kasvavad, kuid eelkõige tänu siin teenitud kasumitele, mida välja ei võeta. Põhikapitali tehtud investeeringud on aga selgel langustrendil ehk osad välisinvestorid tõesti lahkuvad Eestist. Positiivne seegi, et Eesti tütarettevõtetest võetud laene on hakatud tagasimaksma, vähemalt eelmises kvartalis oli see nii.

Miks? Keegi ei taha tunnistada, et äriplaan läks vett vedama valede eelduste tõttu või et kodumaal on olukord piisavalt jama, et tuleb välisturgudel tegutsemist kokku tõmmata. Aga just see on valdav põhjus, miks väliskapital Eestist lahkub. Ja miks peaks üks probleemides ettevõte investeerima välisriiki (nt Eestisse), kui Eesti ettevõtted ise kõhklevad?

Allikas: Maris Lauri blogi