Maksumuudatuste debatis võidutseb pealiskaudsus

Internetis avaldatud adekvaatset informatsiooni ning asjalikke poolt- ja vastuväiteid kahjuks keegi ei loe, sest need on kuiva tekstina eri andmebaasides. Loetakse ja kuulatakse arvamusliidrite väljaütlemisi. Sageli pole arvamusliider teemaga kursis, kuid avaldab arvamust sellest hoolimata. Nii tekivad müüdid, mis toidavad järgmiste arvamusliidrite sõnavõtte. Koos kirutakse riiki ja kõik on rahul, sest kiruda on hea – palju parem ja lihtsam kui aru saada, millest tegelikult jutt käib.

Levivad järgmised müüdid:

1. Kedagi ei ole kaasatud. See on vale. Kedagi pole ukse taha saadetud, kui keegi on huvi tundnud. Kaasatud on spetsialiste ja suheldud on ettevõtjate eri gruppidega, sh ettevõtlusorganisatsioonidega, e-teenuste vahendajatega, majandustarkvara tootjatega. Esialgne idee on selle protsessi käigus muutunud ettevõtjasõbralikuks ning planeeritavast INF-lisast on protsessis osalenute ettepanekul eemaldatud enamik infovälju, mille lisamine oleks halduskoormust oluliselt suurendanud.

Moes on süüdistada rahandusminister Jürgen Ligi. Kas katusorganisatsioonid pole mitte oma mätta otsas liiga mugavustsoonis? Kas nad ei peaks mitte ise huvi tundma ja osa võtma?

2. Deklareerida tuleb 1000eurosed arved. Selline avaldus arvamusliidri jutus on lakmus, mis näitab, et arvaja pole läbi lugenud ühtegi algallikat. See on oluline ja sisuline viga informatsiooni edastamisel.

Deklareerima ei pea 1000euroseid arveid. Deklareerida tuleb tehingupartneri kõik arved, kui nende kogusumma ületab aruandeperioodil 1000 eurot tehingupartneri kohta, seda nii ostu kui müügireskontros. Ühtlasi tähendab see, et levinud arvamus, nagu saaksid petised hakata esitama tuhandest eurost väiksemaid arveid, on vale. Seda võimalust ei teki, sest oluline on arvete summa kokku ühe tehingupartneri kohta.   

3. Täiesti selgusetu on enamikule arvamusliidritele seadusemuudatuse motiiv. Paraku ei ole vajalikuks peetud tutvuda maksuhalduri argumentide ja selgitustega, mis on korduvalt ka meedias ilmunud.

KMD-lisa INF-vormil edastatav arveid puudutav info on enne kõike revidendi töövahend. Praegu kulutab revident suure osa tööajast nende arvete kohta info saamise peale, mis uue lisa rakendumisel juba ta töölaual oleks. Uus esitatav lisa annaks revidendile võimaluse informatsiooni sissenõudmise asemel tegeleda oma sisulise tööga. See peaks arusaadavalt suurendama oluliselt revidendi töö efektiivsust. Sellest tuleneb ka üks otsene pluss: ausal ettevõtjal tuleb oluliselt harvemini vastata maksuhalduri infopäringutele, sest see info on juba halduril olemas. Kindlasti kogutakse ka palju informatsiooni, mida kunagi ei töödelda, kuid see ei ole oluline. Selle informatsiooni maht ja sellest vajaliku filtreerimine ei ole tänapäeva infoühiskonnas probleem.

4. Palju on räägitud ka halduskoormuse müstilisest kasvust, mis pidavat eri hinnangute kohaselt olema kuni paarsada tuhat eurot ühe ettevõtte kohta. See on meelevaldne ja otseselt hirmu külvav vale. Mis tahes ettevõtte majandusinfosüsteemis on nende arvete kohta informatsioon niikuinii olemas, sest muidu ei saaks ju esitada ka praeguste reeglite kohast KMDd. Sellest infost uue, maksuhalduri poolt nõutava elektroonilise aruande koostamine, on informatsiooni töötlemise seisukohalt marginaalne töö. Majandustarkvara tugeva konkurentsiga turul on mõeldamatu, et mõni tootja ei lisa õigeaegselt nimetatud aruannet. Sellise aruande tegemine koos maksuhalduri liidese testimisega ei võta tarkvara tootjalt üle mõne nädala. Peale seda on see kasutajatele tasuta kättesaadav. Hirmutamine IT-süsteemide ümbertegemise maksumusega on vastutustundetu ja võhiklik vale.

Tegelik probleem on hoopis mujal, kuid sellest pole peaaegu üldse räägitud. Tegelik, et mitte öelda ainuke ettevõtja halduskoormust suurendav tegevus on erinevus info sisestamisel praegusega võrreldes. Praegu ei nõuta klientide ja hankijate sisestamisel registrikoodi, kuid muudatuse kohaselt on see edaspidi vajalik. See tähendab sisuliselt seda, et müügiarve koostamisel tuleb sisestada ka ostja registrikood.

Selle tülika probleemi vältimiseks on maksuhaldur astunud ettevõtjate palvel samme selles suunas, et edaspidi oleks kõigil ettevõtjatel võimalus juba oma majandusinfosüsteemist teha otse päring RIK-andmebaasi ning sobiva ettevõtte nime leidmisel täidetaks kliendi muu info automaatselt. Selline võimalus oleks ettevõtjate andmebaaside korrastamise seisukohalt väga suur pluss. Päringud on lubatud ettevõtjatele tasuta.

Ma olen nõus, et seadusandlik võim on teinud kehva tööd teavitamise alal. Pole piisavalt ja sisuliselt teavitatud ajakirjandust ega arvamusliidreid. Aga kas arvamusliidrid peaks avaldama arvamust, kui nad asja sisust tegelikult ise aru ei saa? Parem oleks kodutöö enne ära teha ja siis nimetada konkreetseid argumente, mispärast see seadusemuudatus siis ikkagi nii halb on.