Kui töötajad küsivad palka juurde, selle asemel et naaberriigis töötamise kasuks otsustada, on see pigem hea kui halb. Nn positiivne palgasurve sunnib ettevõtjaid efektiivsuse suurenemise nimel pingutama ja hoiab ka töötajate motivatsiooni, kirjutab palgainfoagentuuri juht Kadri Seeder.
Palgasurve positiivset mõju näeme näiteks infotehnoloogia sektoris, kus noored vihased mehed julgevad palka küsida ning seda toetab tugev kvalifitseeritud tööjõu puudus ja avatus rahvusvahelisele konkurentsile. Selle tulemusena on kasvanud palgad jõudsas tempos, samas on suurenenud tootlikkus.
Eesti palgaturgu iseloomustavad suured palgakäärid nii sektorite kui ka ametiala sees. Meil on ettevõtteid, mis maksavad rahvusvahelisel tasemel konkurentsivõimelist töötasu, ja ettevõtteid, mille keskmine palk jääb miinimumpalgast madalamale. Need erinevused suurenevad. Kuna palgainfo on konkurentsiküsimus, siis vahetavad omavahel infot vähesed tööandjad, mis aitab omakorda kaasa palgatasemete suurele erinevusele.
Eesti palgaturu paindlikkusel on nii häid kuk halbu külgi. Loe pikemalt Äripäeva pabervälljaandest.
Seotud lood
Tallinna Vee kommunikatsioonijuhi Mariliis Mia Topi sõnul on palgasurve pigem ettevõttele positiivne.
Hea, et töötajad palka juurde küsivad, mitte välismaale ei lähe, leiab Kadri Seeder palgainfo agentuurist. If Kindlustuse personalijuhi Agne Aija sõnul aga ainult raha töötajat kinni ei hoia.
Viimased neli aastat palgafondi suurendanud VKG plaanib tänavuseks tagasihoidlikku palgakasvu.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.