Seilenthal: Bali pakett toob hõlpsama kauplemise

Detsembris peetud WTO 9. ministrite konverentsil pärast viit päeva intensiivseid lõppläbirääkimisi kokku lepitud nn Bali pakett käsitleb eelkõige 2001. aastal alanud Doha kaubandusläbirääkimiste vooru kolme teemat: kaubanduse hõlbustamist, põllumajandust ja vähim arenenud riikide toetamist mitmepoolse kaubandussüsteemiga lõimimisel. Tervikuna oli maailma kaubanduse jaoks tegu olulise sammuga edasi. Eesti omakorda on riik, kelle majandusareng - nagu kõigil väikeriikidel - sõltub vabast kaubandusest kui hapnikust.

Euroopa Liidu ja Eesti jaoks on olulisim osa paketist kaubanduse hõlbustamine, mis puudutab eelkõige tolliprotseduuride kiirust, mugavust ja kulu. Kokkuleppe mõju ulatub tagasihoidlikel arvestustel kuni 0,7 protsendini maailma SKPst (eri arvutused varieeruvad 121-202 miljardi dollari vahel), osa eksperte peab seda veel alahinnatuks.

Leppest võidavad kõik, aga enam kindlasti kauplevad rahvad, ning Eesti on eelkõige oma väiksuse ja avatuse tõttu nende hulgas esirinnas. Mida vähem kaubad piiril seisavad ja mida vähem kulub ettevõtjal erinevaid ressursse nende liigutamisele, seda efektiivsem on majandus. Mida rikkamaks saavad riigid, seda enam on nad huvituvad kaubavahetusest. Mastaabiefekt ja spetsialiseerumisest saadav efektiivsusvõit realiseeruvad paremini.

ELis on kaubandus muidugi juba ammu lihtsustatud. Aga kui vaatame näiteks hiljuti WTOga liitunud riike, siis seal on veel mõni samm astuda, eelkõige reeglite rakendamisel. Kuid Eesti ettevõtjad tegutsevad Aafrikas praegugi ja miks mitte veelgi enam tulevikus. Sama puudutab Aasiat, mis meil on juba pikalt prioriteetsuunaks olnud.

Millistes ettevõtja jaoks olulistes küsimustes Balil veel kokku lepiti, kirjutab Eesti Vabariigi alaline esindaja ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide juures Genfis Jüri Seilenthal pikemalt tänase Äripäeva paberlehes.