Kõrgetasemelistest IKT-oskustest tuntakse enim puudust tööstuses, transpordis ja tervishoius. Samas on neis majandusharudes teistest suurem valmisolek tehnoloogiauuendusi kasutusele võtta, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli IKT õppevaldkonna arendusnõunik Kristjan Rebane.
Eesti on saavutanud kadestamisväärse rahvusvahelise kasutustaseme riigi e-teenustega. IKT-haru on ettevõtlussektorina võimekas, idufirmasid vaadates ideedepuuduse üle digilahenduste väljamõtlemisel kurta ei saa. Ent miskipärast piirduvad need edulood üksikute näidetega ega peegeldu laiemas IKT kasutamises.
Tööstuses ja kaubanduses oleme IT kasutamises teistest riikidest maha jäänud, nt e-kaubanduse kasutamise määr (21%) jääb meil Euroopa Liidu keskmisest üle kahe korra maha ja enamiku lääneriikide omadega võrreldes on lausa üle kolme korra väiksem. Eesti positsiooni Maailma Majandusfoorumi globaalses IT-pingereas on tagasi tõmmanud IKT vähesem kasutamine erasektoris.
Järgmisele tasemele hüppeks on vaja riigil, ettevõtlusel ja koolidel seljad kokku panna, nagu kunagi tehti IT-haridusega. Viimane vajab endiselt nii Tiigrihüppe, Tiigriülikooli kui ka IT-Akadeemia toetust, sest see kindlustab tugevad IKT-alusteadmised ning -oskused, ent aeg on küps IT-kasutusalade avardamiseks. Siin on vaja jõulist tuge riigilt õppekavade arendamisel, firmadelt ootuste täpsustamisel ja haridusandmisel kaasalöömisel ning ülikoolilt pingutust kaasajastada oma hariduspakkumine.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.