Eesti ainus võimalus – arvestades meie perifeersust, väikest rahvaarvu ja suhtelist vaesust – on olla ettevõtlik riik. Me peame olema aktiivsed ja teistest tublimad, et saavutada pikaajalised eesmärgid – kas või olla Euroopa Liidus keskmisest pisut paremal elujärjel, kirjutab Dimela juht Kadri Kullman.
Eesti inimesed on töökad ja targad, kuid võiksid olla veel ettevõtlikumad. Tunnuslause “Welcome to Estonia” võiks vahetada sisukama sõnumiga tunnuslause “Ettevõtlik Eesti” vastu. See annaks nii omadele kui ka võõrastele signaali, et Eesti on see riik, kus ettevõtlus ja ette võtmine on au sees.Üle poole Eesti inimestest ei arva ettevõtjatest mitte üksnes halvasti, vaid ei pea neid väärikateks inimesteks. Ometi ei püsi tänapäeval rohkem kui mõni aasta elus ükski ettevõte, mille omanik tegeleks maksupettustega või rikastuks töötajate arvel. Selline ettevõtjaid halvustav suhtumine võib pärineda riigivõimu kandjatelt. Kahju, et varem progressiivsete ideede kandjana silma paistnud erakonnad on alla käinud ja ideoloogia minetanud. Tähelepanu mujale suunamisel osutuvad kergeks saagiks ettevõtjad, keda on lihtne kõiges halvas süüdi lavastada.
Eesti inimesed on töökad ja targad, kuid võiksid olla veel ettevõtlikumad. Tunnuslause “Welcome to Estonia” võiks vahetada sisukama sõnumiga tunnuslause “Ettevõtlik Eesti” vastu. See annaks nii omadele kui ka võõrastele signaali, et Eesti on see riik, kus ettevõtlus ja ette võtmine on au sees.
Üle poole Eesti inimestest ei arva ettevõtjatest mitte üksnes halvasti, vaid ei pea neid väärikateks inimesteks. Ometi ei püsi tänapäeval rohkem kui mõni aasta elus ükski ettevõte, mille omanik tegeleks maksupettustega või rikastuks töötajate arvel. Selline ettevõtjaid halvustav suhtumine võib pärineda riigivõimu kandjatelt. Kahju, et varem progressiivsete ideede kandjana silma paistnud erakonnad on alla käinud ja ideoloogia minetanud. Tähelepanu mujale suunamisel osutuvad kergeks saagiks ettevõtjad, keda on lihtne kõiges halvas süüdi lavastada.
Mida peaks tegema riik, mille tunnuslauseks sobib “Ettevõtlik Eesti”? Esiteks, usaldama ettevõtjat ja kohtlema teda kui partnerit. Kogu äri püsib usaldusel. Me ostame kaupu nende käest, keda usaldame. Usaldame oma hamba- ja loomaarsti, palkame kolleegiks inimese, keda usaldame. Riigi arengu oluline eeldus on ettevõtete ja riigi koostöö. Koostöö usalduseta tekitab frustratsiooni ega ole viljakas. Ettevõtjad on kas au sees või kahtlusalused. See on kultuuri küsimus, ja kultuur ei teki üleöö.
Ettevõtjal tuleb lasta teha seda, mida ta kõige paremini oskab. Mõttetu töö ja ettevõtlik inimtüüp ei sobi kokku. Ettevõtjaks olemine on mõttelaadi küsimus. Ettevõtmine nõuab tugevat mõttetööd, analüüsivõimet ja riskijulgust. Muidugi ka valdkonna tundmist, professionaalsust ja pidevat õppimist.
Ettevõtja on see, kes paneb asjad toimuma. Ta tegutseb, et luua keskkond, kus teised tunnevad end motiveerituna ja julgevad realiseerida oma potentsiaali. Ettevõte peab tegelema sellega, milles ta tugev on, oma põhitegevusega. Selleks vajavad ettevõtjad riigilt ennekõike keskkonna stabiilsust. Kui ettevõtlust reguleerivaid seadusi pidevalt muuta, on töö häiritud. Hea toon nõuab, et mängu ajal reegleid ei muudeta.
Ettevõtlikkuse populaarsuse suurendamine on riigi võimalus. Andkem ühiskonnale signaal, et ettevõtjad on väärikad kodanikud ja ettevõtmine on soositud! Et inimene, kes suudab luua või pakkuda midagi, mis teda ja ta perekonda toidab, on lugupeetud. Et töökohtade loomine on hinnatav.Koolides peaks õpetatama, mida ettevõtlus endast kujutab. Muu hulgas seda, et vahendeid valimata rikkaks saamist see ei tähenda.
Vähem bürokraatiat. Ametnikud peaksid mõistma ettevõtluse tähtsust. Iga “Ettevõtliku Eesti” ametnik teab, kui olulised on inimesed, kes suudavad ette võtta. Teab, et nii teda kui ka institutsiooni, mida ta esindab, peavad üleval ettevõtted. Selliste ametnike prioriteet on ettevõtete aega hoida, anda nõu ja leida lahendusi. Ühesõnaga, nad on ettevõtjate teenistuses.
“Ettevõtlikus Eestis” on bürokraatia vähendamine eesmärk ja see toimub pidevalt. Kui kas või üks äriidee ebamõistusliku määruse või nõude tõttu ettevõtteks ei muutu, on see kuritegu. Edaspidi peaks iga uue seaduse või maksu kehtestamisel või vana muutmisel hindama, kas see toetab või pidurdab ettevõtluskeskkonda. Vastu võib võtta ainult ettevõtlust toetavaid makse ja seadusi. Iga seaduseloojat saab perioodi lõpul hinnata: mitu ettevõtluskeskkonda parandavat seadusemuudatust on vastu võetud? Maksusüsteem toetagu ettevõtlust.Riik peaks läbimõeldult tegelema nendega, kes ei soovi ühiste reeglite järgi mängida. Eesmärgiks on välistada, et nende maine ei laieneks ausatele, kelle mõttelaadis puudub petmise, valetamise ja vassimise geen.
Ettevõtted on oma juhi nägu, ettevõtjad on riigi nägu. “Ettevõtlikus Eestis” on ettevõtmine soositud ja populaarne. Mida kiiremini sellise mõtteviisi juurutamisega alustame, seda kiiremini jõuame ka jõukate riikide hulka. Sest riik on nii rikas, kui rikkad on selle riigi ettevõtted.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.
Seotud lood
Balti põllumajandus astub uude ajastusse, pakkudes investoritele erakordset võimalust. Läti suurim põllumajandusühistu
LATRAPS, mis on tuntud kui piirkonna juhtiv teraviljaeksportija, on avanud oma esimese avaliku võlakirjade pakkumise. Eesmärgiks on koguda 8 miljonit eurot, et rahastada Põhja-Euroopa suurima hernevalgu isolaadi tootmisüksuse – ASNS Ingredient – rajamist Lätis.