Mitte kedagi ei tohiks rahuldada 1–3protsendiline majanduskasvu prognoos ja väikeriigi jaoks kõrge 5,5% registreeritud tööpuudus. IT jõulise arengu kõrval tuleks samaväärselt tähelepanu pöörata Eesti inimeste käeliste oskuste arendamisele, kirjutab rõiva- ja tekstiililiidu esimees Meelis Virkebau.
Selge on see, et kümned tuhanded töötud ei leia omale kunagi kohta näiteks IT- või avalikus sektoris, kuid suunates tänaseid töötuid õppima käsitööd (klaas, tekstiil, keraamika, nahk, puit, metall jne), võiksid väärika koha Eesti ühiskonnas leida paljud madalama haridustasemega inimesed. Tegelikult ei tea keegi, missuguseid salavõimeid ja andeid ühel või teisel tänasel töötul on.
Tõmbenumber turistidele. Käsitöö arenguga saaksid eluvaimu sisse uued väikeettevõtted, mis tooksid elevust ka turismisektorisse. Loodavad käsitöökojad pakuksid elamust turistidele, kes saaksid sooritada põnevaid ja ainulaadseid oste ning proovida oma võimeid käsitöö õpikodades. Peale selle sobib kodumaine käsitöö iga Eesti kodu ja kontori kaunistamiseks. Idee teokstegemiseks on vaja riigi toetust, mis korraldaks uutele käsitöölistele kursusi ja väljaõpet, rendiks vajalikke ruume “sõbrahinnaga” ning toetaks esmaste seadmete ja abivahendite hankimisel.Asutatud käsitöökodadel oleks otstarbekas luua oma toodete müügiks ühistud ning e-turunduse arendamisel ja nõustamisel oleks loomulik Eesti IT-ettevõtete tugi.Käeliste oskuste laialdase arendamisega saame vältida ka ohtu, et teatud oskused alatiseks kaovad. Eesti orelimeistrid olid maailmas kõrgelt hinnatud. 1940. aasta pühkis selle oskusega meistrid riigist ja see pole siiamaani taastunud.Käsitööoskuste arendamisega on meil võimalik vähendada noorte tööpuudust ning kaasata vanemaealisi, puuetega inimesi ja väikelastega kodus olevaid vanemaid. Samuti toetame sellega jõuliselt regionaalset arengut (sh tõmbekeskusi).
Isalt pojale. Nõukogude ajal Tarbeklaasi tehases töötades oli harukordne vaadata, kuidas ühe pere kolm põlvkonda klaasipuhujaid töötas koos, isa andis oma ainulaadsed oskused pojale jne. Maailmas teatakse, et kui mingi alaga ei tegeleta kaks põlvkonda, on selle oskused riigist kadunud ja valdkond välja surnud. Mitmed Euroopa suurriigid peavad riigist teatud oskuste kadumist julgeolekuriskiks.Hoiame oma iidseid oskusi, mis peale kõige muu aitavad lahendada ka põletavat töötuse probleemi.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames..
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.