Tallinn peab kehtestama selge, läbipaistva ja eesmärgipärase strateegia tippjuhtkonna välislähetusteks. Linna esindusfunktsioonide täitmine olgu üheselt mõistetav avalikkusele, ametnikele ja ennekõike poliitikutele endile, kirjutab Tallinna linnavolikogu revisjonikomisjoni esimees Hanno Matto (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).
Viimase aja suurim segadus Tallinna esindusfunktsiooni täitmisel on seotud linnapea Edgar Savisaare visiidiga Sotši olümpiamängudele. Veel aasta alul kinnitas linnapea, et ta läheb sinna ennekõike uisuliidu presidendi ja eraisikuna, sest plaanib ka arvukalt erakohtumisi. Reisi järel tuli välja, et Savisaare ja tema kaaslase, linnaametnik Jekaterina Fedkina reisikuludele ning välislähetuse päevarahadele on kulunud linnaeelarvest 2384 eurot. Lisaks maksti neile ka 5.-9. veebruarini töötasu, mis on selge kinnitus, et visiit pidanuks lähtuma Tallinna linna esindamise funktsioonist.
Linnapea vastutustundetu stiil luua avalikkusele esmalt pettekujutelm eelseisvast reisist kui eravisiidist ning pärast lõbusõitu vormistada see maksumaksja rahastatud komandeeringuks väärib selget hukkamõistu.
On aktsepteeritav, et Tallinna mastaabiga omavalitsus olümpial oma delegatsiooniga esindusfunktsioonis osaleb. Küll aga tuleb sellised visiidid ette planeerida, kohtumised kavandada linna huvidest lähtuvalt, eelarve ja planeeritavad nõupidamised avalikustada. Reisi järel peab avalikkus saama ülevaate kohtumistel räägitust ja edasistest kokkulepitud sammudest.
Jääb kahetseda, et Tallinn ei moodustanud seekord delegatsiooni avalikult. Kaasamata jäeti nii ettevõtjad kui kultuuri- ja haridusvaldkonna, ennekõike spordivaldkonna esindajad. Neid, kes linna eestvedamisel olümpiadelegatsioonis osaleda soovinuks ja reisi omalt poolt kaasrahastada võinuks, leidub pealinnas arvukalt.
Esindusfunktsiooni läbipaistvusega on Tallinnal probleeme olnud pidevalt ja trend on selgelt süvenev. Näiteks ei õnnestunudki saada selget vastust, miks pidi maksumaksja finantseerima Nõmme linnaosavanema Erki Korpi visiiti USAs toimunud usuorganisatsioonide kokkutulekule.
Kui palju teab avalikkus linnapea käesoleva aasta kulukate välisvisiitide tulemuslikkusest jaanuaris Hanoisse või veebruaris Tel Aivi? Vaid seda, et Hanoi reisikulu ületas kümne tuhande euro piiri. Ning seda olukorras, kus linnal puuduvad eelarves vahendid, et korraldada regulaarselt sotsiaal- ja haridustöötajate kontaktkohtumisi Helsingi ametikaaslastega, tagamaks Soomes töötavate tallinlaste pereliikmetele normaalset toimetulekut.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!