Avalikkuse tähelepanu keskpunktis olnud uute ministrite vahetus on kõigest klantspilt, mille taga peituvate oluliste jõujoonte ümbermängimist, ka näiteks äritegevuses, silm kohe ei taba.
Äripäeva arvates on võimuvahetusega kaasnev oma ärihuvide eest seismine või nende kaitsmine loomulik ja vajalik, kuid vähese läbipaistvuse tõttu jätab korruptiivse mulje. Ebaselge on näiteks piir, kus lõpeb huvide kaitsmine ja algab mõjuvõimuga kauplemine. Teisisõnu puudub kokkulepe, millised on ettevõtete võrdset kohtlemist tagavad reeglid.
Ärihuvi koalitsioonileppes. Ilmekas näide uutest ärituultest on äsja aset leidnud vangerdus, kus lõhuti Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu koalitsioon ning lepiti kokku uus Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide valitsusliit. Nii kirjutab tänane Äripäev, kuidas Ragn-Sellsi ärihuvi jõudis värskesse valitsusleppesse. Nimelt kirjutati Rainer Vakra eestvedamisel koalitsioonilepingusse punkt, mis lubab ellu viia rootsi päritolu jäätmekäitlusfirma Ragn-Sellsi nõudmise kaotada konkurendist riigifirma Eesti Energia Iru prügipõletustehasele antav tõhusa koostootmise toetus.
Kui plaan läbi läheb, võib selle tulemusel tõusta prügiveohind ja langeda Eesti Energia väärtus 50 miljonit eurot. Ragn-Sells omakorda võidab tõenäoliselt tagasi turuosa, mida kippus riigifirma tõttu kaotama. Seevastu vaid IRLile panustanud ettevõtjad peavad uutes võimutingimustes ilmselt nii mõnegi mõru pilli alla neelama. Nii on uuesti laual küsimus, mis saab Juhan Partsi otsusest soetada riigile kiirkorras praamid.
Enamgi. Valitsusvahetused on justkui võimaluste aken, kus oma huve jõuliselt läbi suruda ja sobivaid muudatusi ellu viia. Arvestades lähenevaid valimisi näibki praegu olevat parim aeg oma murede kurtmiseks, sest poliitikud on hea meelega nõus ettevõtjaid ära kuulama. Kohtuma ja vestlema. Mõistma ja lubama. Ning kaasnevalt järgmisteks valimisteks toetust küsima. Paika pannakse jõujooned, kes on tulevase võimuliiduga ühes paadis ning kes tüürib üksi vastuvoolu.
Avatus on ainus ravim. Muidugi ei tähenda iga ettevõtja toetus erakonnale automaatselt meelepärast seadust või et iga ettevõtjate huve esindav poliitik on kasusaajast ärimehe palgal. Usume, et on ettevõtjaid, kes toetavad maailmavaadet ning poliitikuid, kes seisavad riiklike huvide eest. Kuid tihti jääb ebaselgeks, kas huvide kaitsmisel on tagatud seaduslikkus, võrdsus ja eetilisus. Parimaks rohuks selle vastu on läbipaistvus ja avatus.
Need on põhjused, miks vastne justiitsminister Andres Anvelt ei tohi riiulisse tolmu koguma unustada lobiregistri loomise ideed, mis viimati Kristen Michali laual aktiivselt, kuid tulutult elujõudu kogus. Vastupidi, suurpuhastuse käigus tuleb idee värskelt üle vaadata ja käiku lasta. Sarnaselt USAga, kus avalikud on lobisummad, mida ettevõtted kulutavad senatis seaduseelnõu teemal lobitööd tehes. See ei ole imeravim, kuid samm õiges suunas.
Autor: 1185-aripaev
Seotud lood
Kui täna lubada Eesti Energia kontekstis pisikesele Iru jäätmepõletusplokile kokku 50 miljoni euro suurune dotatsioon, siis homme peame toetama juba miljarditega riikliku “äriettevõtte” teisi kolossaalseid ulmeprojekte või nende päästmist, kirjutab jäätmekäitlusfirma Ragn-Sells ärijuht Agu Remmelg.
Koalitsiooni kava lõpetada koostootmise toetuste maksmine segaolmejäätmete põletamisele edendab jäätmete sorteerimist ja taaskasutamist ning alandab elektrihinda, selgitab riigikogu keskkonnakomisjoni liige Rainer Vakra (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).
Vale on konkurentide väide, nagu toetaks Eesti riik Iru jäätmeplokki 50 miljoni euroga. Nagu teisedki elektri ja soojuse koostootjad, saab Iru elektrijaam toetust efektiivse koostootmise eest, mis on ca 2,1 miljonit eurot aastas. Samas võidavad Eesti inimesed ainuüksi odavama prügikäitluse ja alanenud soojahinna tõttu aastas ligi seitse miljonit eurot, kirjutab Iru elektrijaama arendusjuht Urmo Heinam.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?